Olulisemad sündmused Eesti ja Udmurdi kultuuridialoogis viimase kümne aasta lõikes

Alljärgneva refereeriva tööga püüan ma anda pisut põhjalikuma ülevaate nullindatel toimunud kultuurikommunikatsioonist Eesti ja Udmurtia vahel. Töös puudutan erinevaid valdkondi alustades kirjandusest (ilmunud teosed ja tähtsamad tõlked, Eesti kirjanike ja luuletajate külastused Udmurdimaale ja vastupidi) ning jätkates ürituste ja sündmustesarjadega, mis nii Eestis kui Udmurtias aset leidnud, puudutatud saavad seega ka kõik teised kultuurivaldkonnad nagu muusika, tants ja teater. Tuleb muidugi tõdeda, et kuna mul puudub pädev ligipääs Udmurdi allikatele ning ka vajalik keeleoskus, mis nende lugemiseks tarvilik, siis on töö ka kirjutatud eesti keelsete materjalide põhjal ning seetõttu ka Eesti vaatepunktile toetuv ehk peamiselt (aga mitte täielikult) Udmutide kultuurivoolu Eestisse vaatlev, samas kui Eesti kultuuriilmingute avaldumised Udmurtias on teadlikult tahaplaanile jäetud, paraku.

1. KIRJANDUS

Sissejuhatavalt võiks peamiste tendentside kohta kirjanduskommunikatsioonis öelda, et peamiselt on tõlgitud udmurdi keelset luulet, vähem proosat. Kuna pädevaid keeletundjaid on vähe, siis on tõlketöö toimunud paljuski vene keelsete tekstide järgi või siis sünkroontõlena, mis aga näiteks luule puhul teadupärast kõige sobilikum variant paraku pole.

Loetleksingi siinkohal üles peale 2000-ndat aastat eesti keeles ilmunud udmurdi luuletajate ja kirjanike tekstid:

Udmurdi luule antoloogiad:

·         „Kevahommik“ (2002) – tegu on soome-ugri luuletajate ühiskogumikuga, mis keskendub peamiselt 20.sajandi algupoole luuletajate loomingule. Raamatu on kokku pannud ja tõlkinud Arvo Valton ning see sisaldab ka kahe Udmurdi luuletaja teoseid, kelleks on Grigori Vereštšagin (1851–1930) ja Mihhail Iljin (1878–1935).

·         „Suvepäev“ (2004) – tegu samuti erinevate soome-ugri luuletajate kogumikuga, mille taga seisab Valton. Antud kogu keskendub pärastsõjaaegsetele autoritele, kellest neli on udmurdi luuletajad ...

·         „Kuum öö“ (2006) – kolmas soomeugri luule antoloogia, sedapuhku kõige mahukam (777 lehekülge), kus esindatud ka mitmed Udmurdi luuletajad.

Sarjast „Väikeste rahvaste suur kirjandus“:

·         „Kolmanda silma avanemine“, Pjotr Zahharovi

·         „Toominga vari“, Šiban Viktori

·         „Öö niit”, Vjatšeslav Ar-Sergi

·         „Ma kandun mööda linnuteed”, Sergei Matvejevi

·         „Allikselge pilguga“, (2009) Flor Vassiljev

·         „Olen udmurt“, (2009), Kuzebai Gerd

Üksikult ilmunud teosed:

·         „Neli udmurditari“ (2002) – raamat koondab endasse nelja kaasaegse Udmurdi naisluuletaja tekste: Alla Kuznetsova, Ljudmilla Kurjanova, Galina Romanova, Tatjana Tšernova. Raamatu järelsõna on kirjutanud udmurdi keeleteadlane Viktor Šibanov.

·         „Hõbepaat“ (2005) – mahukas 455 leheküljeline Udmurdi luule antoloogia, on koostanud Arvo Valton ja Nadežda Ptšelovodova. Eessõna on kirjutanud taas Viktor Sibanov. Nimetatud teos kätkeb endas Udmurdi luulet alates rahvaluulest ja luule algusaegadest 18.sajandil kuni kaasaegsete luuletajatte loomeni. Kokku on esindatud raamatus üle 150 erineva autori.

·         „Mu kullerkupud“ (2005), Ašaltši Oki – Arvo valtoni tõlgitud ühe tuntuma Udmurdi luuletaja teos, keda võib pidada ühtlasi Udmurdi naisluule emaks.

·         „Paljajalu“, (2006), Nadi Mush

Eesti keelest udmurdi keelde on tõlgitud omakorda Kristina Ehini, Jaan Kaplinski, Kivisildnikku, Ülle Kauksi, Aapo Ilvesi ja Olavi Ruitlase luuletused, mis on välja toodud Kauksi Ülle raamatus „Tüdruk ja karu“.

Sel aastal külastasid Udmurdimaad Eesti kirjanikud Maarja Kangro ja Mihkel Kaevats. Udmurdi tuntud kirjanikest on siinmail jällegi käinud näiteks Pjotr Zahharov.

2.      ETNOFUTURISMI LIIKUMINE

Nimetatud liikumine on kõiki Soome-Ugri rahvaid hõlmav liikumine, mis on korraldanud arvukalt üritusi juba alates 90ndatest aastatest. Olulisemad viimase kümne aasta jooksul aset leidnutest on ilmselt 2000-ndate algusaastatel toimunud etnofuturismi kirjanike seminarid (millest esimene toimus tegelikult juba 1994-aastal) ja konverentsid Lõuna-Eestis (Tartus, Viljandis, Võrumaal) ning rahvusvaheline etnofuturismi festival Idna, mis toimus 2002-aastal Udmurtias.

Ehk oleks paslik lahtisõnastada, mida etnofuturism endast täpsemalt kujutab. Oulu ülikooli filosoofiaprofessor Kari Sallamaa definitsiooni järgi on «Etnofuturismi põhiidee vana ja uue kultuuri ühendamine ehk mütoloogia, folkloori ja kirjutatud kirjanduse rahvusliku aine sidumine postmodernse mõtlemise parima osaga: jäljendamise, stiilide segamise, pastissi ja intertekstuaalsusega,»

Irina Orehhova sõnutsi, kes on Eestis elav udmurditar, on etnofuturismist saanud Udmurtias peamine kunstivool.

3. HÕIMUPÄEVAD

Olulist rolli sugride omavahelises lävimises on mänginud, ja mängivad siiani sügiseti, oktoobris Fenno-Ugria seltsi poolt korraldatavad Hõimupäevad. Tegelikult toimuvad need juba alates 1928-st aastast ning on olulisimaks suhete alalhoidjaks hõimurahvaste vahel. Igal aastal on sel puhul üles astunud arvukad artistid, tantsijad, kirjanikud ja kultuuritegelased üle kogu soomeugri rahvaste levikuala, kes kogunevad reeglina kas Tallinnas või Tartus, konsterdid, tõsi, on toimunud rahvamajades ja koolides üle kogu Eesti. Üritused toimuvad mõistagi ka teistes sugri maades, nt Soomes, Ungaris ning Viimasel ajal ka Venemaal. Alates 2011.aasta veeburarist on Hõimupäevad Eesti Vabariigis riikliku staatusega püha.  

MUUSIKA JA KINO

Käesoleval aastal olid Udmurdid esindatud Eestis toimunud Hõimupäevadel tantsuansambliga Ekton Korka. Samuti linastus esimene udmurdi keelne mängufilm Maasikad-muulukad. Möödunud aastal olid udmurdid esindatud muusikaliste artistidega nagu rahvalauluansambel Yumšan gur (koosneb Tartus elavatest Udmurdi üliõpilastest) ja Maria Korepanova.

2007-nda aasta hõimupäevadel astus üles ka legendaarne udmurdi ansambel Brangurt Pesjanaiös ehk eestikeeli Brangruti memmed. Selle bändi näol on tegemist 12 liikmelise (1 mees ja 11 naist) grupiga, kelle liikmete vanuseks on 40-82 aastat, kesmine iga seejuures ulatub üle 70-ne!  Ansambel on pärit Pitši Purga maakonnast Brani (Buranovo) külast. 
Bänd esitab traditsioonilisi Udmurdi laule, rituaale ning tantse, hoides oma sihina seega oma kultuuri edasikandmist mitte üksnes Udmurdi nooremale põlvkonnale, vaid ka laiemale maailmale. Lisaks rahvalauludele on bänd esitanud ka legendaarsete rockgruppide laule, kaverdatud on näiteks Biitleid, Queeni, Deep Purple’i ja The Eagles’i lugusid. Bändi unistuseks on nende endi väitel kohalikus külas oleva Kolmainu kiriku taastamine, mis 1939.aastal hävitati. 2007-ndal aastal esines bänd ka Venemaa eurovisiooni lauluvõsitlusel, millest võtavad osa ka kõik teised Venemaa territooriumil elavad hõimurahvad ning saavutas seal kokkuvõttes kolmanda koha.

TEATER

Lisaks selle suvisele Põhuteatris toimunud Andres Türnpu etendusele „Sugrierror.com“, mille 12 näitelja seas lõi kaasa ka üks udmurt – Mihhail Begisev –, tasub kindlasti äramärkimist ka 2001-l aastal Hõimupäevade raames Tallinnas ja Tartus toimunud teatrisündmus „Boreaalse teatri piirid postmodernses kultuuriruumis“. Üritusel astus üles tuntud udmurdi näitlejatar Olga Aleksandrova, kes on esitanud mitmeid rahvusvahelise menuga etnofuturistlikke monoetendusi, näiteks „Unedest ja luludest kootud“, mis ka Tartus etendus.

RELIGIOON

            Kokkupuude kultuuride vahel toimus ka religioonivaldkonnas. Näiteks selle aasta 16.oktoobril, pühapäeval, tähistasid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud, Eesti Evangeelne Alianss ja Eesti Piibliselts hõimurahvaste piiblipäeva. Eestit külastas tol päeval Udmurdi keeleteadlane ja vaimulik (diakon) Mihhail Atamanov. Sel päeval pidas Atamanov esmalt kõne Usuteaduste Instituudis Udmurdi keelest, kultuurist ning piiblitõlkimistööst udmurdi keelde. Õhtul toimunud hõimuõhtul Tallinna Jaani kirikus osales Atamanov ka jumalateenistusel. Atamanov on udmurdikeelse piiblitõlke eestvedaja. Kui Uue Testamendi  tõlge udmurdi keelde valmis 1997.aastal, siis piibli terviktõlget on oodata 2013-ks aastaks. Atamanov on ka Udmurdi eepose üks autoreid. Oma olulisimaks õpetajaks, tänu kellele ta ka ise kirikusse jõudis, peab Atamanov Paul Aristet, kes oli, nagu teada, õigeusklik.

Kokkupuude udmurdi ja eesti usklike vahel leidis aset ka 2007-nda aasta märtsis, mil Eesti Evangeelse Alianssi korraldatud oikumeenilise evangelisatsiooniürituse Tule Kokku Tulek raames kohtusid mitmed hõimurahvad. Ürituse alapealkirjas oligi „Hõimurahvaste aeg“ ning selle eesmärgiks oli seatud rohkem teadvustada soomeugri rahvaste misjoniga seonduvat, seda, millisel kohal on usk inimeste elus tänapäeval ning milline peaks olema kiriku funktsioon kaasaegses maailmas. Kokku võttis osa üritusest eesti, handi, komi, mari, mordva, udmurdi, ungari ja soome rahvusest kristlaste esindajad. Nelja päeva jooksul võisid kõik huvilised osa saada jumalateenistustest, palveosadusest, loengutest, töötubadest, kontsertidest ja misjoniturust. Hoolimata ürituse üldisest suunitlusest kätkes see endas ka palju rahvakunstilisi etteasteid.

4. VÄLITÖÖD UDMURTIAS

Lisaks selle aastasele välitööle toimusid need ka 2010.aasta juunis (vahemikus 7.-25.), toona Eesti Rahva Muuseumi, Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi koostööprojketina Iževskis ja selle ümberkaudsetel aladel välitööd, mille sihiks oli koguda materjali traditsioonilise elu ja kultuuritegevuse kohta ning korraldati ka arhitektuurivaatluseid. 2010.aasta oktoobris tuli Eesti Rahva Muuseumis ettekandele nimetatud üritusest kokkupandud video- ja fotopäevik pealkirjaga „Kaameraga Udmurtias“. Kogutud materjali ei rakendatud üksnes teadustöös, vaid ka eesmärgiga talletada see muuseumidesse. Kuna mõlema välitööga korralduse poole pealt tegelenud Svetlana Karm’i sõnul „kultuuri  eksponeerimine  muuseumiruumis tähendab tänapäeval mitme esitusvormi koosesinemist, kõrgtehnoloogia kasutamist ja interaktiivsust,“ siis pole ka harjumuspärane klaasvitriinide taga seisvate esemekogude väljapanek enam ainus viis kultuurieksponeerimiseks.

Välitöödel osalesid Eesti rahva Muuseumist lisaks Svetlana Karmile ka Maido Selgmäe, vabakutseline fotograaf Madis Kats ja uurijad Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudist ning Arhitektuuri- ja Etnograafiamuuseum-kaitseala "Ludorvai". Kogu projekt leidis aset tänu Hõimupäeva rahvaste programmi toetusel.

Autor: Lennart Käämer

Nadja Utkina - udmurdi lauljatar

Nadja Utkina, kes on palju kordi külastanud ka Eestit, on tuntud folk- ja poplauljatar Udmurdi Vabariigis. Kuulus on ta ka väljaspool Udmurtiat - Põhja-Venemaal, Soomes, Eestis ja Ungaris. Nadja Utkina laulab traditsioonilisi udmurdi rahvalaule ja teeb nendest oma improvisatsioone. Ta on loonud üle 140 laulu udmurdi, vene ja inglise keeles. Alates 1994. aastast on ta esinenud igal pool Udmurtias, ka Soomes, Eestis, Ungaris, Walesis, Ameerika Ühendriikides ja Norras.

Nadja Utkina sündis 1966. aastal, kuid tema esinejakarjäär algas aastal 1983 etnograafilises ansamblis, mis loodi selleks, et edendada ja taaselustada vanu udmurdi rahvalaule. Nadja Utkina õppis ülikoolis romaani-germaani ja udmurdi filoloogiat. Pärast lõpetamist aastal 1988 töötas ta kolm aastat inglise keele õpetajana. Aastatel 1991-1994 töötas ta esimese udmurdi show-folgi teatriga Arganchi. 1993. aastal võttis ta Krasnodaris osa Vene noorte lauljate konkursist ja võitis ühe peaauhindadest. Aastal 1997 lõi Nadja Utkina oma bändi nimega Lulgur. Hiljem õppis ta Moskvas Vene Teatrikunstide Akadeemias.

Nadja Utkina on välja andnud viis CD-albumit: „Songs Of Hope“ (1995), „Wait For Me“ (1997), „Lulgur“ (1999), „Lulger: Udmurt Folk Exprience“ (2002) ja koostöös eesti ansambliga Fragile valminud album „Uchke ali“ (2008), mis koosneb Robert Jürjendali ja Arvo Urbi poolt arranžeeritud traditsioonilistest udmurdi rahvalauludest.

2003. aastal sai Nadja Utkina „Lyre“ auhinna, mis on kõrgeim udmurdi rahvuslik auhind saavutuste eest lavakunstis. Nadja Utkina on saanud tuntuks ka kunstiprojektide läbiviijana tänu oma edukatele rahvusvahelistele kultuuriprojektidele. Ta on ka mittetulundusühingu Izhevski Kultuurkapitali direktor ja veel paari teise organisatsiooni juhataja.

Kasutatud allikad:

http://www.patrickhazell.com/Siberian%20Highway%20Page/Nadja%20Utkina%20Bio.html

http://www.cduniverse.com/productinfo.asp?pid=8103767

Udmurdid Eesti infosüsteemides: Delfi.ee

Sisestades sõna „udmurt“ delfi.ee otsingusse, sain ma 51 vastet. Järgnevalt teen ülevaate sellest, mida kirjutavad need artiklid udmurtide kohta.

Esimeses artiklis „Vigala Sass teab: meie rahvas on sündinud karust!“ väidab Vigala Sass, et tal on üks tuttav udmurt, kelle esivanem on sääsk.

Artiklites „Viljandi Folgi sõbrad lähevad oktoobris lõikuspeole“ ja „Suvel laineid löönud jutuvestja esineb taas Viljandis“ kirjutatakse, et tänavune Viljandi Folgi lõikuspidu tähtsustab ka soome-ugri rahvaste pärandit, tuues koostöös Fenno-Ugriaga peo esimesel õhtul publikuni hõimupäevade suurkontserdi ja udmurtide ansambli Ekton Korka tantsuõhtu.

Artiklis „Kolm küsimust Aarne Leimale Luhamaa Külaseltsist“ mainitakse, et kogukonna jaoks on üheks olulisemaks sündmuseks olnud udmurtide külaskäik Luhamaale.

Artiklis „Venemaa loobub imerelva kasuks kurikuulsast Kalašnikovi automaadist“ kirjutatakse, et Udmurtia pealinnas Iževskis asuv relvakontsern Ižmaš alustas uue automaatrelva väljatöötamist, mis erineb täielikult legendaarsest samas ettevõttes väljaarendatud Kalašnikovi automaadist AK-47.

Artiklis „Udmurtias evakueeriti laskemoonalao plahvatuste eest 28 000 inimest“ öeldakse veel, et Udmurtia piirneb Baškortostaniga, kus plahvatasid erinevad lõhkekehad teises laskemoonalaos. Maha põles 50 maja ja 160 inimest jäi kodutuks.

Artiklis „Edgar Valteri „Pokulood“ ilmusid udmurdi keeles“ räägitakse raamatu esitlusest Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.

Artiklis „Viimsi valla kultuurikalender 17.detsember 2010 – 14. jaanuar 2011“ teatatakse udmurdi gobeläänvaipade näitus-müügist „Kõnelused kahe vahel“.

Artiklis „Keilakad on pärit kõikjalt maailmast“ loetletakse rahvusi, kes elavad Keilas. Teiste seas elab seal ka 8 udmurti.

Artiklis „Tartu Ülikool hakkab udmurdi keelt õpetama“ teatatakse, et alates sügisest 2010 õpetatakse Tartu Ülikoolis udmurdi keelt ja õpetajaks on Tartu Ülikooli lõpetanud ja eestlasega abiellunud udmurt Irina Kuldkepp.

Artiklis „Ugrimugri eesti kastmes“ räägitakse ajakirjanik Rein Siku raamatust „Minu ugrimugri“.

Artiklis „Soomeugrilased valivad oma seitse maailmaimet“ kirjutatakse, et soome-ugri aktivistide poolt pakutud üks võimalikest maailmaimedest on udmurtide leiutis pelmeenid.

Artiklis „Vene mehe kopsus kasvas kuusepuu“ on öeldud, et Udmurdi Vabariigi pealinna Iževski kirurgid olid vapustatud, leides mehe kopsus kasvamas 5 sentimeetri pikkuse kuusepuu.

Artiklis „Udmurtias sai bussiõnnetuses surma viis koolilast“ täpsustatakse, et liiklusõnnetuses hukkus 5 judovõistlustele sõitnud kolmanda klassi last ja nende treener.

Artiklis „Jaak Prozes: Mordva võitis olümpial kaks kulda“ esitatakse küsimus, et kui paljud meist teavad, et olümpiavõitja Galina Kulakova on udmurt. Veel tuuakse välja, et ilma riigita vähemusrahvuste võimalused olümpiale pääseda on väga väiksed.

Artiklis „Andrei Aršavin sai „au ja mehisuse“ ordeni“ mainitakse, et selle ordeni varasemate saajate hulgas on ka Udmurdi Vabariigi siseminister Valeri Sosnovski.

Artiklis „Inspektor torkas autol rehvid läbi“ kirjutatakse, et Udmurtias mõisteti liiklusinspektorile võimupiiride ületamise eest tingimisi kaheks aastaks vangi, kuna ta oli eeskirjarikkujal auto rehvid puruks torganud.

Artiklis „Fenno-Ugria direktorile ei antud Venemaa viisat“ täpsustatakse, et MTÜ Fenno-Ugria asutuse direktor Kersti Sepper ei saanud Venemaa turistiviisat osalemiseks Udmurtias laste talilaagris, kuhu ta pidi viima Eesti lapsed.

Artiklis „Eesti võtab osa Fenno-ugri poksifestivalist“ tutvustatakse lühidalt Iževskis toimuvat Fenno-ugri poksifestivali.

Artiklis „Moskvas kukkus alla kaubalennuk“ tuuakse veel välja, et lisaks sellele hukkus 5 inimest helikopteriõnnetuses Udmurtias, kus kopter takerdus enne alla kukkumist elektriliinidesse.

Artiklis „Udmurdid viisid pronksmehele lilli“ kirjutatakse, et Tallinnas toimunud soome-ugri maailmakongressil osalenud Udmurdi Vabariigi esindus viis lilli Tallinnas Tõnismäel asuva monumendi juurde. Venemaa koosseisu kuuluva Udmurdi Vabariigi seadusandliku kogu esimees Igor Semjonov põhjendas lillede viimist sellega, et Eestisse on maetud ligi tuhat Teises maailmasõjas Nõukogude armees langenud Udmurtia elanikku.

Artiklis „Udmurtias sai tormis viga 43 inimest“ on veel lisatud, et torm kahjustas Udmurtia kesk- ja lõunaosa energiasüsteeme, kuid kahjude suurus pole veel teada.

Artiklis „Jäääär salvestas mõisas plaati“ on mainitud, et salvestusel viibis ka udmurdi rahvusest lauljatar Nadja Utkina, keda tuntakse udmurdi ööbikuna.

Artiklis „Udmurtias ehitatakse vanglasse mošee“ on kirjas, et Udmurtias ehitatakse mošee süüdimõistetud islamiusuliste jaoks.

Artiklis „Kalašnikovi automaat tähistab juubelit“ kirjutatakse, et Venemaal Udmurtias toimuvad mitmed üritused seoses Kalašnikovi automaadi 55. juubeliga.

Rahvusraamatukogus ja Internetis kättesaadavad materjalid udmurdi kultuuri kohta

Koostanud: Kristiina Pahk
Juhendaja: Nadežda Pchelovodova


Sissejuhatus

Nii udmurdi kui ka teiste väiksemate soome-ugri kultuuride kohta on praegu materjali liigagi vähe ning suurem uurimistöö ootab teadlastel alles ees. Kahetsemisväärne on seejuures aga fakt, et osa kultuurist võib olla tänaseks juba kadunud, kuna ühelt poolt tegi nõukogude aeg oma töö ning teisalt ei pidavat noored udmurdid enam niivõrd palju vanadest traditsioonidest ja kommetest hoolima.

Selleks, et midagigi udmurdi rahvakultuurist tänapäeva kiiresti moderniseeruvas maailmas alles jääks, olekski vaja selle uurimisega pidevalt tegeleda. Seda, milliseid materjale leidub antud teema kohta udmurtide sugulaste, eestlaste erinevates andmebaasides, käesolev referaat kajastada püüabki. Kaks esimest peatükki käsitlevad Tallinna Rahvusraamatukogus leiduvatele materjalidele. Sealjuures esimene peatükk võtab kokku eesti- ja teine peatükk inglise- ning venekeelsed materjalid. Kolmas peatükk keskendub aga Internetist saadud materjalidele.




1. Rahvusraamatukogu eestikeelsed materjalid

Tallinnas asuv Rahvusraamatukogu on kindlasti üks selliseid kohti, kus leidub enim materjale mistahes valdkonna, seal hulgas ka udmurdi kultuuri kohta. Antud peatükk võtab tähestikulises järjekorras kokku eestikeelsed materjalid, kusjuures lisaks bibliograafilisele kirjele, on lisatud ka lühike kokkuvõte vastavas raamatus olnud info kohta.

1) Lintrop, Aado 2003. Udmurdi usund. Eesti Rahva Muuseumi sari (5). AS Võru Täht. Tartu
Antud teoses antakse pikem kokkuvõte udmurtide ajaloost ja selle põhipunktidest. Seal on ka ülevaade varasematest töödest ja uurimustest udmurdi kultuuri kohta ning peamised kultuuri tunnusjooned enne ja nüüd. Väga huvitav on ka Lintropi kokkuvõte peamistest haldjatest ja jumalatest (maa-, metsa-, taevahaldjas, taevajumal, päikese-ema jne) ning teisest majades elavatest üleloomulikest olenditest. Teos toob ära ka matuse- ja ohverdamiskombed ning räägib ka hingeteemadel. Lisaks on autor võtnud ühe kindla udmurdi küla ning kirjutanud kõigest ülalnimetatutest selle näitel veel kord.
Raamat on illustreeritud fotode ja joonistega.

2) Manninen, Ilmari 1929. Soome sugu rahvaste etnograafia. O/Ü Loodus: Tartu (lk 191–214)
Alguses on antud üldine ülevaade (asukoht, rahvaarv, lühidalt ajaloost). Seejärel räägitakse udmurtide iseloomust (pikaldane, rahulik), rõivastusest ja ehetest, ehitiste eripärast (üsna pikalt ja detailselt), elatusviisidest (maaharimine, mesindus, karjapidamine, metsandus, käsitöö), toitumise eripärast, liikumisabinõudest, muusikariistadest (viiul, krödž) ja ka abielutraditsioonidest. Raamatus on ka fotod.

3)Peterson, Aleksei 2006. Udmurdi päevikud. OÜ Greif: Tartu.
Tegemist on eesti-vene keelse suureformaadilise raamatuga, kus on toodud 12 päevikut ekspeditsioonide kohta Udmurdimaale. Jutud on kirja pandud päevikuvormis ja räägivad rändajate seiklustest, katsumustest ja sellest, mida nad seal nägid.

4) Põllu, Kaljo 1999. 20 soome-ugri uurimisreisi. Olion: Tallinn (lk 58–67)
Ka see on kakskeelne, nimelt eesti-inglise keelne raamat, kus tuuakse ära udmurtide asuala, rahvaarv, rahvarõivaste kirjeldus, külade tüübid ja palvetamise kombestik. Teoses on palju suuri fotosid näiteks majadest, rõivastest, mesilast jms.

5) Saškina, Maina; Pikulev, Valeri 2010. Taevalik meloodia udmurtide südames. Hõimurahvaste aeg (5). Sõnasepp OÜ: Tallinn (lk 16–17)
Tegemist on ajakirja artikliga, kus kaks udmurti, kes külastasid Eestit, räägivad oma elust ja jõudmisest usu juurde.

6) Taagepera, Rein 2000. Soomeugri rahvad Venemaa Föderatsioonis. Ilmamaa: Tartu (lk 277–317)
Peatükis 7 „Udmurtlased: punapäised päikeselapsed“ on pikamalt lahti kirjutatud udmurdi ajalugu. Lühemalt on peatutud teemadel, nagu keel ja kultuur, usund, kirjandus ja ajakirjandus, kultuuripilt 1990ndatel, geograafia ja majandus. Demograafia kohta on toodud palju tabeleid, mis sisaldavad konkreetseid rahvaarvu numbreid ja aastaid. Lisaks on räägitud udmurtide praegu aktuaalsetest küsimustest ja tulevikuväljavaadetest, tehes eraldi peatuse haridusel.

7) Uibopuu, Valev 1984. Meie ja meie hõimud. Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Lund: Rootsi (lk 229–237)
Autor räägib oma teoses udmurtide levikualast, rahvastikust, lühidalt ja kokkuvõtlikult ajaloost ning keelest ja kirjandusest.




2. Rahvusraamatukogu võõrkeelsed materjalid

Udmurtide kohta leidus võõrkeelset ja eriti venekeelset materjali rohkemgi kui eestikeelset. Soomekeelseid materjale antud referaat ei käsitle, kuna keelebarjäär segas autoril neid lugemast. Siiski tuleb mainida, et soomekeelseid teoseid soome-ugri kultuuri kohta on samuti rohkesti. Järgnev võtab aga jällegi tähestikulises järjekorras kokku inglise- ja venekeelsetest materjalidest leitu.

1) Gerd, Kuzebai 1993. Etnographica. Человек и его рождение у восточных финнов. Suomalais-Ugrilainen Seura: Helsinki.
Teoses räägitakse udmurdi kombestiku sellest osast, mis on seotud lapse sünni ja sugulassuhetega.

2) Голдина, Римма Дмитриевна 1999. Древняя и средневековая история удмуртской народе. Ижевск.
Põhjalik ülevaade udmurtide iidsest ja keskaegsest ajaloost.

3) Klima, László; Salánki, Zsuzsa 2004. The finno-ugric world. György Nanovfszky. Budapest.
Lk 107–112 antakse ülevaade udmurdi ajaloost; lk 227–234 kirjutatakse täpsemalt udmurdi keelest ning lk 399–404 entograafiast (asuala, rahvaarv, kombed jne).

4) Лаллукка, Сеппо 1997. Восточно-финские народы России. Европейский Дом: Sankt-Peterburg (lk 107–113).
Antud teos keskendub peamiselt etnograafia küsimustele.

5) Миннияхметова, Татьяна 2003. Традиционные обряды закамских удмуртов: структура, семантика, фольклор. Tartu Ülikooli Kirjastus: Tartu.
Antud teos räägib lähemalt udmurdi kommetest ja traditsioonidest, sealhulgas lapse sünniga seotud kommetest ja kaevu ehitamisega seotud kombestikust. Lisaks leidub seal rahvakultuuri tekstide analüüse.

6) Shkliaev, Georgii 2003. Changes in udmurt buildings and villages in the second half of the 20. century. Marit, mordvalaiset ja udmurtit. Suomalainen Kirjallisuuden Seura (4): Helsinki. (lk 218–223).
Tegemist on soome-inglisekeelse raamatuga, kus tuuakse ära peamised muutused, mis on toimunud aja jooksul udmurdi traditsioonilistes elukohtades ja külades.

7) Шкляев; Никитина; Христолюбова 2002. Современная этническая культура финно-угров Поволжьяи Приуралья Йошкар-Ола (lk 33–63).
Antud teoses on kolm eraldi artiklit, mis räägivad udmurdi rahvusköögist, riietusest ja ajaloost. Artiklid on ka illustreeritud.

8) Владыкин, В.Е; Христолюбова, Л.С 1997. Етнографиа удмуртов. Ижевск.
Illustreeritud raamat, kus räägitakse udmurtide ajaloost, rahvusprobleemidest, keelest, territooriumist, riietusest, peresuhetest, kunstist, teatrist, spordist ja muusikainstrumentidest.




3. Interneti-allikad

Järgnevalt on toodud eestikeelsed Interneti-leheküljed, kus leidub infot udmurdi kultuuri kohta. Kindlasti on neid palju rohkem, kuid esmane valik on toodud siin.

1) Eesti Rahva Muuseumi kodulehekülg. http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Udmurdid
Siin on toodud lühike kokkuvõte kõige olulisemast udmurtide kohta (asuala, arvukus, keel ajalugu, elatus, usund).

2)Evartov, Küllike 2007. Udmurtiast Tartu Ülikooli. Hõimurahvaste aeg 30.11. http://hoimurahvad.misjon.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=80%3Audmurtiast-tartu-uelikooli&catid=43%3Audmurdi-lood&Itemid=69&lang=et
Artikkel on intervjuu Jelena Rjabinaga, kes tuli Udmurdimaalt Eestisse õppima ning võrdleb selles artiklis eestlasi ja udmurte.

3) Gaškov, Ago 2009. Narvas esines udmurdi rahvamuusikaansambel. ERR http://uudised.err.ee/index.php?06180790
Lühike artikkel sellest, kuidas udmurdi memmed esitasid Eestis maailmakuulsaid laule.

4) Ignatjeva , Inga 2003. Venemaa, Udmurtia ja udmurdid – rahvuslik renessanss?
http://www.suri.ee/il/2003/2/inga.html
Artikkel arutleb udmurtide põhiprobleemide üle (rahvaarvu vähenemine, haridusküsimused, udmurtide õigused)

5) Juhanson, Katariina 1995. Soome-ugri kokaraamat. Udmurdi toidud. http://www.suri.ee/koka/udmurdiindex.html
Selles kokaraamatu võrguversioonis on ära toodud udmurdi rahvusköök: suupisted, salatid, lihatoidud, supid, aedviljatoidud, seenetoidud, jahutoidud, joogid.

6) Kangro, Maarja 2011. Postmodernsed poeedid Miša ja Maša Udmurdimaal. Sirp 04.03.http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12079%3Apostmodernsed-poeedid-mia-ja-maa-udmurdimaal&catid=7%3Akirjandus&Itemid­=9&issue=3335
Artikkel sellest, kuidas eesti kirjanikud käsid Udmurdimaal ja kuidas neid vastu võeti. Artikkel on kirjutatud päeviku-vormis ning annab udmurdi kultuuri kohta üsnagi hea tausta.

7) Lintrop, Aado 2000. Udmurdi usundi peamised tunnusjooned XIX ja XX sajandil. http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/udusisu.pdf
Sisuliselt Lintropi „Udmurdi usundi“ võrguversioon.

8) Prozes, Jaak 1999. Udmurtide juures Baškortostanis. http://www.suri.ee/il/99/3/­bashk-proz.html
Artikkel räägib lühidalt Udmurdimaa haridusvõimalustest, keelest ja ka külakalmistust.

9) Salve, Kristi 1996. Kevadpidustused Udmurdimaal. Fenno-Ugria infoleht. http://www.suri.ee/il/96/2/kevad.html
Artikkel sellest, kuidas eestlased käisid Udmurdimaal Multani protsessi 100. aastapäevaga seotud pidustustel (mida seal tehti, missugused olid toidud jne).

10) Sikk, Rein 2009. Kaks Udmurtiat: Kalašnikovi maa päkapikud üritavad ennast leida. Eesti Päevaleht 01.06. http://www.epl.ee/news/valismaa/kaks-udmurtiat-kalasnikovi-maa-pakapikud-uritavad-ennast-leida.d?id=51170033
Artikkel keskendub tänapäevasele udmurdi kultuurile: räägitakse nii oma rahva häbenemisest kui ka selle saavutustest erinevates kultuurivaldades.

11) Sikk, Rein 2009. Udmurdid lõid soome-ugri ühistehiskeele. Eesti Päevaleht 28.05. http://www.epl.ee/news/valismaa/udmurdid-loid-soome-ugri-uhistehiskeele.d?id­=51169739
Artikkel budinosest kui soome-ugri ühiskeelest, mille loojaiks on udmurdid. Näiteks on toodud mõned sõnad sellest keelest (numbrid) ja ka see, kas ja kus seda kasutama on hakatud.

12) SURI. Udmurdi kroonika 1995–2006. http://www.suri.ee/kroonika/udmurdi.html
Siin on ära märgitud kõik olulisemad sündmused Udmurdimaal, mis kuuluvad sellesse ajavahemikku.

13) Vassiljev, Aleksei 2005. Udmurdi naised on oma laste venestamise vastu. http://mariuver.narod.ru/est/articles/soc/2005/12/03.htm
Artikkel sellest, kuidas udmurdi noored oleksid valmis oma rahvusest loobuma, ent nende vanemad on sellele vastu.

14) Vladõkin, Vladimir. Kolm pulmalaulu. http://www.suri.ee/hoimup/hp2001/­vladykin.html
Artikkel räägib kolmest pulmast kui iga inimese elutsükli kohustuslikest osadest ning nendega seotud kombestikust.

Kokkuvõte

Antud referaadist ilmneb, et andmeid udmurdi kultuuri kohta on, nii kirjalikke kui ka veebimaterjale, kuid võiks paljugi rohkem olla. Loomulikult on udmurdi kultuuri puhul teiste soome-ugri suuremate kultuuride nagu Soome või Eesti tegemist väiksema kultuuriga. See ei tähenda aga, et halvema või ebahuvitavama. Põnev on just siinjuures fakt, et mida väiksem kultuur, seda rohkem see kokku hoiab. Viimast muidugi juhul, kui keegi on huvitatud oma kultuuri säilimisest.

Selle jaoks, et väikesed kultuurid säiliksid, tulebki tööd teha. Udmurdi kultuuri ja selle iseärasusi peab tutvustama võimalikult laiale ringkonnale. Nii peakski kirjutama palju artikleid ja uurimusi ning tegema ettekandeid üle terve maailma. Võib-olla märkab siis ka udmurdi noorsugu, et tegemist on tõeliselt omapärase kultuuriga, mida tasub hoida.

Udmurdi pulm (uurimistöö)

Koostanud: Kristiina Pahk

Juhendaja: Nadežda Pchelovodova

Sissejuhatus

On levinud järgmine ütlemine: „Need votjakid, kel pole raha, millega omale naist osta, võtavad naise võevõimuga. Selleks lepivad nad kokku mõnede sõpradega, kes neile annavad abi ettevõtte teostamiseks, tungivad mõrsja koju ja viivad ta kaasa (Manninen 1929: 211)“. Siit võiks arvata, et pulmad pole üldsegi mitte suursugused ja ilusad udmurdi kultuuris, vaid lihtsalt võetakse naine ühes ja toimetatakse oma koju. Tegelikult on aga ka kaasaegsete udmurdi pulmade taga vanad uhked traditsioonid ja kombed, mis tekkisid 100–150 aastat tagasi ning millest käesolev referaat täpsemalt räägibki (Romanov 2010).

Tegelikult on sõnal „pulm“ (sjuan) udmurdi kultuuris veelgi laiem tähendus, kui mehe ja naise vaheline abielu sõlmimine. Näiteks arvatakse, et inimene peab pulmi lausa kolm korda elus: pulm eluga ehk inimese sünnipidu ehk meie mõistes katsikud, pulm inimesega ja pulm surmaga ehk pidustused lahkunud mälestamiseks. Lisaks kasutati sama sõna näiteks uude elukohta kolimise puhul (korka sjuan), kevadiste põllutööde lõpu (busõ sjuan) ning ka surnutele ohverdamise puhul (val sjuan) (Lintrop 1999). Väga huvitav komme oli veel hobuse pulm ehk tagurpidi pulm, mille puhul pidi tütar oma surnud emale ohverdama lehma ja poeg oma surnud isale hobuse (Lintrop 2003: 146). Viimasega on seotud veel terve rida erinevaid ohverdamisrituaale ja pidustuskombeid, kuid see referaat käsitleb siiski pulma oma kõige levinumas mõttes, jättes kõik muud „pulmad“ esialgu suurema tähelepanuta.

Töö koosneb erinevatest peatükkidest, kus tutvustatakse kõike udmurdi pulmadega seonduvat, alustades pulmade läbiviimise korrast ning lõpetades laulude ja riietuse kirjeldamisega. Lisadena on referaadi lõpus veel pildid pulmakostüümidest, mis on pärit raamatust „Pulmawärk“. Materjal on saadud erinevatest kirjalikest allikatest nii raamatute kui ka Interneti kujul ning nii eesti kui ka mõnest vene- või inglisekeelsest allikast. Lisaks on püütud raamatu „Hõissa pulmad“ abil tuua mõningaid paralleele eesti ja udmurdi pulma vahel.


1. Udmurdi pulma läbiviimise käik

Nagu omal ajal Eestiski, kestab ka udmurdi pulm umbes kolm päeva (Vladõkin 2006; Vool & Heinsaar 2004: 27). Laias laastus võib udmurdi pulma jagada kahte ossa: peiu vastuvõtmine pruudi kodus ja pruudi saabumine peiu koju, kusjuures nendevaheline ajaline intervall võib olla alates ühest nädalast kuni mõne kuuni (Vorshud kodulehekülg). Tänapäeva kombestikus peetakse 2–3 kuud enne pulmi pruudi kodus läbirääkimisi tulevaste sugulaste vahel. Seal arutatakse pulmade korraldamise ja kingitustega seotud küsimusi (Romanov 2010).

Siiski saavad suuremad sündmused alguse kosimisest. Kosimise puhul minnakse pruudi koju, võttes kaasa erinevaid sööke ja kostitusi, sealhulgas tubakat, ninatubakat, kumõškat jne. Kui pruudi kodurahvas võttis kingitused vastu, tähendas see, et kosjad on toimunud. Kui mitte, siis järelikult said kosilased korvi. Mõnikord pidi aga kosilane veel kord tulema ja alles siis toimus kihlumine (Manninen 1929: 213).

Pulmakombeks oli ka see, et peigmees pidi oma pruudi välja lunastama, mille käigus toimuvad ka mitmed võistlusliku iseloomuga kombetalitlused nii pruudi kui ka peiu perekondade vahel (Vladõkin 2006). Lunastamiseks sõidab peig koos sugulastest ja sõpradest koosneva kaaskonnaga sõitma oma väljavalitu koju, kaasas pudel veini (Чагин 2002). Teel sinna tuleb kogu aeg trummi ja karmoška saatel laulda ja tantsida. Kui lõpuks kohale jõutakse, peab peigmees läbima mitmeid teste. Kõigepealt peab ta aiavärava alt läbi pistetud labida peale raha panema, et pruut n-ö ära osta. Siinkohal ilmnevad mõningad erinevused Vatka ja Kamezi udmurtide puhul: nimelt esimeste puhul peidab pruut end peigmehe eest ära, teiste puhul aga avab lausa ise noormehele värava (Hodõreva 1995).

Veel peiu katsumistest rääkides, peab ta näiteks vibunoolega tabama plangu külge kinnitatud paberist südameid ja jooma erineva kangusega jooke. Muide kangema alkoholi joomisel on udmurdi kultuuris igasugustel pidustustel tähtis osa, samuti rituaalsel õllejoomisel ja –ohverdamisel (Lintrop 1999). Kui peig koos oma kaaskonnaga taresse jõuab, antakse neile kuuma jooki ja kohupiimakakukest. Lisaks kostitavad pruudi vanemad peigu ja tema sugulasi kingitustega (Romanov 2010). Pruudi kodus ei olda väga kaua aega, kuna traditsiooni kohaselt tuleb veel samal päeval külastada kõiki pruudi sugulasi ning neist igaühe juures omakorda pidutseda. Muide pruut, kes isakodust lahkub, peab käima kolm korda päikese liikumissuunas ümber maja ja alles siis võib ta minna (Romanov 2010). Samalaadsed pidutsemise rituaalid tehakse läbi ka peiu sugulaste puhul (Toots 1997). See oleks nii jällegi Vatka udmurtide puhul, kuna Kamezi udmurtide kombestik näeb ette kogu kaaskonna ööbimist pruudi kodus ja alles siis peiu koju lahkumist (Hodõreva 1995). Pulmade kolmandal päeval toimub pruudi kaasavara ülevaatamine ning seejärel ka vastabiellunud pruudi kleitide jagamine, mida nooremad tüdrukud saavad kanda 3–4 korda (Vorshud kodulehekülg). Pulmapidustuste lõppemisel lahkuvad kõigepealt pruudi vanemad ja sõbrad, pruutpaar koos peiu vanematega külastavad aga veel sugulasi (Чагин 2002). Nädal pärast pulmi käib pruudi ema koos mõne sugulasega pruudil külas, et vaadata, kuidas tal läheb (Vorshud kodulehekülg).

Vanasti oli levinud ka kahekordsete pulmadetraditsioon. Nimelt pärast esimesi pulmi naaseb pruut tagasi isakoju ning sealt tullakse pulmarongiga taas oma vastse abikaasa juurde. Üldiselt peeti just teisi pulmi erilisemaks ja tähtsamaks kui esimesi. Kumbki pulm jaguneb omakorda samuti kaheks: pidustused algavad pruudi kodus ja pärast jätkatakse peiu kodus (Manninen 1929: 213).


2. Udmurdi pulmaga seotud kombestikust

Ilmselt kõige kurvem asjaolu, mida udmurdi pulma puhul välja tuua, on see, et vähemalt vanasti ei abiellutud seal kunagi armastuse pärast. Tänapäeval see siiski nii ei ole ning noored abielluvad küll armastuse pärast, kuid kindlasti vanemate nõusolekul (Romanov 2010). Vanal ajal peigu ei huvitanud isegi mitte see, kas ta tulevane on nägus või mitte. Nimelt — „pruudi kõige hindamisväärilisemaks omaduseks on peetud püsivust tööle“. Tihti juhtub see, et noor mees saab kaasaks endast küllaltki palju vanema naisterahva ning mõnikord on see siiani nii (Manninen 1929: 212). Üldiselt on Udmurtias au sees suured pered (üle kümne liikme) ning ka näiteks kui kolm venda võtavad naised, moodustavad nad niiviisi ühtse pere (Vorshud kodulehekülg).

Pulmadega ei tegelegi niivõrd pruutpaar ise, kui nende vanemad ning ülejäänud sugukond, kes peiu 16–17-aastaseks saamisel hakkavad võimalikku pruuti, kes on enamjaolt pärit teisest külast, välja valima. Vanasti ei küsitud pruudi käest abiellumisel isegi nõusolekut. Nii on see ka tänapäeval — näiteks ei istu pruutpaar isegi pulmalauas koos (Vorshud kodulehekülg). Öeldakse ka, et udmurdi mehed võtavadki omale naise ostmise või varastamise abil, millega naine mõnikord on nõus, mõnikord aga mitte (Manninen 1929: 212–213). Samuti oli ka vanal ajal Eestis: kui röövijatel õnnestus pruuti terve öö varjata, pidid vanemad pulmadega nõustuma (Vool & Heinsaar 2004: 27). Arvati veel, et pruudirööviks sobisid kõige paremini neljapäev ja reede, kindlasti ei soovitatud teisipäeva, kolmapäeva ja laupäeva (Чагин 2002). Tänapäevaks on aga selline kombestik säilinud vaid mängulises elemendis (Romanov 2010).

Sarnasusi Eestiga ilmneb veel: näiteks pruudi ärapeitmine, kui külalised tulevad, ning ka valepruudikomme, mille puhul õige pruut vahetatakse välja teise naisterahvaga või näiteks ka mehega, kellel on pruudiriided seljas (Manninen 1929: 214). Lisaks on Udmurtias veel selline huvitav komme, mille puhul peig asetab oma kodu sissekäigule padja, raha ja rätiku. Kui pruut esimest korda sinna tuleb, peab ta astuma padja peale, raha ja rätiku võib ta omale võtta. See pidavat head perekonnaõnne tooma (Romanov 2010). Kingitustest veel rääkides, on tüüpiline, et mõrsja kingib peiule vöö, püksid, särk või rätikuid (Karm jt 2005: 138).

Traditsiooniliselt õmblesid pruudi kaasavara neiud ja naised naaberküladest. Selle toimingu juures ei tohtinud mehed viibida. Kaasavara üks olulisemaid esemeid oli voodi eesriide ын вуpoн, mille all magas iga abielupaar. Suvetööde ajal pandi need riided lahtise taeva alla nelja teiba külge ja kui mõned poisid istusid esimestena uue voodieesriide alla, siis neid kostitati rituaalse pudruga (Karm jt 2005: 152). On olemas ka selline traditsioon, et pruudi kaasavara riputatakse seinale ja sugulased õmblevad sinna külge hõbemünte (Romanov 2010).

Rääkides udmurdi pulmaroogadest, tuleb nentida, et kindlasti oli laual pirukad, alkohol, pudru, või, spetsiaalne leib ja ka hani, mis mõnikord polnudki söömiseks, vaid tänu avaldamiseks (Vorshud kodulehekülg).



3. Pruutpaari riietus udmurdi pulmas

Tavaline läänelik kujutelm pruutpaarist sisaldaks kindlasti musta ja valget värvi. Udmurtidel on aga säilinud vanem traditsioon, mille kohaselt kantakse abielludes rahvariideid. Nii oli ka varem meil Eestis — näiteks jõudis valge pulmakleit siia alles 20. sajandil (Vool & Heinsaar 2004: 8). Üsna kummaline on tänapäeva lääne inimesel mõelda, et Udmurtias on regioone, kus pulmarõivas on ühtlasi ka matuserõivas (Karm jt 2005: 133).
Niisiis kantakse pulmas võimalikult uhkeid rahvariideid, seda nii naiste kui ka meeste puhul. Veel õige vanasti kanti valget linasest materjalist rüüd nimega шоpmдэpeм, millel olid pikad võltsvarrukad. Viimaste puhul pisteti küünarnukikõrgusel olevatest avadest käed läbi, nii et varrukaotsad jäid rippu. Kohalikud inimesed arvasid, et selliste varrukate abil saab koeri eemale peletada. Lisaks oli kleidil suur ära võetav krae, mis kattis selja ülaosa ja õlgu ning külgedel olid punasest riidest vertikaalsed ribad (Karm jt 2005: 134). Kindlasti lisati kleidi juurde ehted, millest omapärasemad müntidest ja helmestest suured keed, mis käisid üle õlgade. Neid on peetud naljatlevalt ka tõelisteks numismaatilisteks kogudeks (Karm jt 2005: 138).
Veelgi omapärasemana mõjuvad pruudi rinnalapid ehk кабачи , mida neiu kandiski esimest korda alles pulmas. Täpsemalt pärast peiu kojujõudmist, kui ta vahetas neiurõiva abielunaise oma vastu. Rinnalapi peal on tavaliselt eriline muster: seal on kaheksakand või ka kuu-kujund, mis mõlemad sümboliseerivad viljakust (Karm jt 2005: 132). Lisaks kuulub veel mõnikord riietuse juurde зap ehk vöö, mille mõlemal pool on punast värvi tikand ja ääred on mustad (Karm jt 2005: 133).
Suured erinevused on udmurdi abielunaiste ja tüdrukute peakatetel. Nimelt pani just abiellunud naine, kes oli pulmade ajal jõudnud peiu koju, omale pähe peakatte nimega сьöд cюлсык. Seda kandis ta kuni lapse sündimiseni või lastetu abielu puhul 2.–3. abieluaastani. Peakate asus kõrgel karkassil (11–12 cm) ja oli kaetud musta siidiga tikitud rätikuga (Karm jt 2005: 136–137). Mõnel pool nimetataks seda ka turbaniks, mis on udmurdi naise sümbol (Vorshud kodulehekülg).
Lähemalt saab udmurdi pulmadega seotud riideesemetega tutvuda referaadi lõpus olevate lisade abil, kus on pildid rinnalappidest, naise pulmarüüst, pulmarätikust ja pruudi ülerõivast.

4. Lauludest udmurdi pulmas

Nagu ka vanas eesti pulmas, kus laul saatis „kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides“, ei katke ka udmurdi pulmas mitte kunagi laulmine (Vool & Heinsaar 2004: 27). Kõige traditsioonilisemad on udmurdi pulmas aga kaks laulu — pruudi sugulaste viis börös' gur ja peigmehe sugulaste viis s'uan gur (Lintrop 1999).

Pulmalaule lauldi peaaegu kõikidel sissejuhatuses nimetatud pidustustel, mille nimetustes oli sõna „pulm“. Seda tehti ka inimese surma puhul ehk pulm surmaga, ainult siis lauldi neid laule vastupidises järjekorras, „laulatades“ inimese igaveseks maaga ühte (Vladõkin 2006). Tavaliselt esinesid pulmalauludes mitmed nii ülistamise kui ka hurjutamise motiivid: vastavalt peigmehe küla poiste kiitmine ja oma tüdrukute häbistamine või alandamine pulmarongiga tulevate pruudi sugulaste poolt (Nurijeva 2004). Järgnevalt üks näide samast allikast pruudi sugulaste pulmalaulust:

Oi, madalakesed ju, madalakesed on teie tüdrukud,
põlvitades, oi, puudutame nende rinda.
Oi, pikad, pikad on teie poisid,
üles hüpates ju suudleme nende põski.

Veel oli pulmalaulude puhul eriline nn sõnadeta laul ehk laul, millel olid küll refräänilised sõnad, aga nende tähendustest teksti kokku ei tulnud. Järgnevalt ka üks näide pruudi tervitamise laulust (Nurijeva 2004):

Ãîä, ãîä, ãîä, ãîä áåí íî,
Ýé-ÿ, ãîä, ìåäà íî.
Ýé, ÿëý, ý, áåí, ý, ìåäà.

Sõnasõnaline tõlge:
Naine, naine, naine, naine, ja (ju), ja (aga, kuid).
Hei, naine, ainult (ju, või), ja (aga, kuid).
Hei, laske käia, eh (ah, oh), ja (ju), eh (ah, oh), ainult (ju, või).

Mõeldav tekst:
Naiseks (said sa nüüd, tütreke).
Naine (oled nüüd oma mehele, oled ise majas perenaine).
Laske käia (kallid külalised, joome mu tütre terviseks, soovime talle armastust, õnne, tervist, ilusaid lapsi, küllust majja).

Pulmalaule hakati laulma pärast seda, kui peig on jõudnud pruudi koju. Vatka udmurdid teevad seda siis, kui pruut kallab samovarist külalistele veini. Just siis hakkavad peigmehe ristivanemad laulma lühikest pulmaviisi nimega s’uan krez vaktši. Kalmezi udmrdid alusatavad aga laulmist siis, kui pruut on kinkinud peigmehe ristivanematele piduliku käterätiku. Pärast seda kõlab peiupoolsete pulmalaul Kalmezi udmurtidel kõlab pulmalaul s’uan krez kogu pulmaaja.

Kui võrrelda pruudi ja peiu perekonna laule, tuleb nentida, et esimesed on pigem venitatud meloodiaga ja teised liikuvamad ja pidulikumad, kuna peiu pere on õnnelik, et saab töökäsi juurde. Pruudi omaksed aga jätavad oma lauludega hüvasti kalli pereliikmega, kasutades selleks uuemaid udmurdi ja vene päritolu lüürilisi laule (Kamezi udmurdid) või traditsioonilist laulu nimega ves’ak krez’- kuz’ (Hodõreva 1995).



Kokkuvõte

Kuigi nii eestlased kui ka udmurdid on soome-ugri rahvad, tuleb tõdeda, et meil on nendega võrreldes väga vähe vanu pulmatraditsioone järele jäänud ning oleme lääne mõjudega hoogsasti kaasa läinud. Käesolev referaat ei avanud tegelikult veel pooligi traditsioone ja rituaale, mis udmurdi pulmaga seotud on — seda eelkõige eestikeelse materjali puudulikkuse tõttu. Rohkem kirjandust oleks olnud vene keeles — see jäi aga kasutamata koostaja vähese keeleoskuse tõttu.

Mis on eestlaste jaoks ehk harjumatu, on nimelt see, et udmurdi kultuur üldiselt on palju usu ja vana kombestikuga seotud. Nii võib meile jääda Udmurtiast mulje kui maast, kus kõik on reeglistatud. Tegelikult on aga mitmed vanemad traditsioonid kultuurist kadumas — seda illustreerisid ka näiteid pulmariiete peatükist, kus mainiti, et osasid neist enam ei kanta. Ilmselt kasutavad ka mitmed udmurdi pruudid tänapäeval ka juba valget kleiti. See ei pruugi näidata vanu kombeid kuidagi halvas valguses, pigem minnakse lihtsalt ajaga kaasa.

Tegelikult tundub, et nii udmurdid kui ka nende pulmad koos selle juurde kuuluva kombestikuga on valdavalt lõbusa iseloomuga. Oleks vägagi positiivne, kui udmurdid säilitaksid ka edaspidi oma vanu pulmakombeid, sest just need on aspektid, mis toovad neid teistest rahvustest esile ja muudavad omapäraseks.



Kasutatud kirjandus

Dr I. Manninen 1929. Soome sugu rahvad. Ko/Ü „Loodus“: Tartu.
Hodõreva, Marina 1995. Vatka ja Kalmezi udmurtide rahvamuusika. Tõlkinud Mall Hiiemäe ja Jelena Vlastova. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/eesti/hodoreva.pdf
Karm, Svetlana; Piiri, Reet; Reemann, Vaike; Värv, Ellen ja Õunapuu, Piret 2005. Pulmawärk. Soome-ugri pulmadega seotud esemed Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Eesti Rahva Muuseum.
Lintrop, Aado 1999. Pulmad udmurdi külas. Loitsija udmurdi leheküljed http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/pulm.htm
Lintrop, Aado 2000. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. http://www.folklore.ee/tagused/nr10/tamm.htm
Lintrop, Aado 2003. Udmurdi usund. Eesti Rahva Muusemui sari 5. AS Võru Täht: Tartu.
Nurijevna, Irina 2004. Udmurdi laulutekstid teabeallikana.
Irina Nurijeva http://www.folklore.ee/tagused/nr24/udmurt.htm
Romanov, Roman 2010. Удмуртская свадьба. http://www.kazak-of-sky.ru/tunsyko/udmurty/udmurtskaya-svadba
Toots, Harvet 1997. Eestlane mari-udmurdi pulmapeol. http://www.suri.ee/il/97/3/udmapulm.html
Vladõkin, Valdimir. Three wedding tunes 2006. http://eng.olgaalex.ru/solo/three_tunes
Vool, Ene & Heinsaar, Tiia 2004. Hõissa pulmad. OÜ Hansaärigrupp: Tallinn
Vorshud kodulehekülg. Семейные обряды удмуртов. http://vorshud.unatlib.org.ru/index.php/%D0%A1%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%B9%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%BE%D0%B1%D1%80%D1%8F%D0%B4%D1%8B_%D1%83%D0%B4%D0%BC%D1%83%D1%80%D1%82%D0%BE%D0%B2
Чагин, Г.Н. & Черных, А.В 2002. Народы Прикамья: очерки этнокультурного развития в XIX-XX вв. Пермь. http://nevesta-kazan.narod.ru/text/udmurt2.htm