Koostanud: Kristiina Pahk
Juhendaja: Nadežda Pchelovodova
Sissejuhatus
Nii udmurdi kui ka teiste väiksemate soome-ugri kultuuride kohta on praegu materjali liigagi vähe ning suurem uurimistöö ootab teadlastel alles ees. Kahetsemisväärne on seejuures aga fakt, et osa kultuurist võib olla tänaseks juba kadunud, kuna ühelt poolt tegi nõukogude aeg oma töö ning teisalt ei pidavat noored udmurdid enam niivõrd palju vanadest traditsioonidest ja kommetest hoolima.
Selleks, et midagigi udmurdi rahvakultuurist tänapäeva kiiresti moderniseeruvas maailmas alles jääks, olekski vaja selle uurimisega pidevalt tegeleda. Seda, milliseid materjale leidub antud teema kohta udmurtide sugulaste, eestlaste erinevates andmebaasides, käesolev referaat kajastada püüabki. Kaks esimest peatükki käsitlevad Tallinna Rahvusraamatukogus leiduvatele materjalidele. Sealjuures esimene peatükk võtab kokku eesti- ja teine peatükk inglise- ning venekeelsed materjalid. Kolmas peatükk keskendub aga Internetist saadud materjalidele.
1. Rahvusraamatukogu eestikeelsed materjalid
Tallinnas asuv Rahvusraamatukogu on kindlasti üks selliseid kohti, kus leidub enim materjale mistahes valdkonna, seal hulgas ka udmurdi kultuuri kohta. Antud peatükk võtab tähestikulises järjekorras kokku eestikeelsed materjalid, kusjuures lisaks bibliograafilisele kirjele, on lisatud ka lühike kokkuvõte vastavas raamatus olnud info kohta.
1) Lintrop, Aado 2003. Udmurdi usund. Eesti Rahva Muuseumi sari (5). AS Võru Täht. Tartu
Antud teoses antakse pikem kokkuvõte udmurtide ajaloost ja selle põhipunktidest. Seal on ka ülevaade varasematest töödest ja uurimustest udmurdi kultuuri kohta ning peamised kultuuri tunnusjooned enne ja nüüd. Väga huvitav on ka Lintropi kokkuvõte peamistest haldjatest ja jumalatest (maa-, metsa-, taevahaldjas, taevajumal, päikese-ema jne) ning teisest majades elavatest üleloomulikest olenditest. Teos toob ära ka matuse- ja ohverdamiskombed ning räägib ka hingeteemadel. Lisaks on autor võtnud ühe kindla udmurdi küla ning kirjutanud kõigest ülalnimetatutest selle näitel veel kord.
Raamat on illustreeritud fotode ja joonistega.
2) Manninen, Ilmari 1929. Soome sugu rahvaste etnograafia. O/Ü Loodus: Tartu (lk 191–214)
Alguses on antud üldine ülevaade (asukoht, rahvaarv, lühidalt ajaloost). Seejärel räägitakse udmurtide iseloomust (pikaldane, rahulik), rõivastusest ja ehetest, ehitiste eripärast (üsna pikalt ja detailselt), elatusviisidest (maaharimine, mesindus, karjapidamine, metsandus, käsitöö), toitumise eripärast, liikumisabinõudest, muusikariistadest (viiul, krödž) ja ka abielutraditsioonidest. Raamatus on ka fotod.
3)Peterson, Aleksei 2006. Udmurdi päevikud. OÜ Greif: Tartu.
Tegemist on eesti-vene keelse suureformaadilise raamatuga, kus on toodud 12 päevikut ekspeditsioonide kohta Udmurdimaale. Jutud on kirja pandud päevikuvormis ja räägivad rändajate seiklustest, katsumustest ja sellest, mida nad seal nägid.
4) Põllu, Kaljo 1999. 20 soome-ugri uurimisreisi. Olion: Tallinn (lk 58–67)
Ka see on kakskeelne, nimelt eesti-inglise keelne raamat, kus tuuakse ära udmurtide asuala, rahvaarv, rahvarõivaste kirjeldus, külade tüübid ja palvetamise kombestik. Teoses on palju suuri fotosid näiteks majadest, rõivastest, mesilast jms.
5) Saškina, Maina; Pikulev, Valeri 2010. Taevalik meloodia udmurtide südames. Hõimurahvaste aeg (5). Sõnasepp OÜ: Tallinn (lk 16–17)
Tegemist on ajakirja artikliga, kus kaks udmurti, kes külastasid Eestit, räägivad oma elust ja jõudmisest usu juurde.
6) Taagepera, Rein 2000. Soomeugri rahvad Venemaa Föderatsioonis. Ilmamaa: Tartu (lk 277–317)
Peatükis 7 „Udmurtlased: punapäised päikeselapsed“ on pikamalt lahti kirjutatud udmurdi ajalugu. Lühemalt on peatutud teemadel, nagu keel ja kultuur, usund, kirjandus ja ajakirjandus, kultuuripilt 1990ndatel, geograafia ja majandus. Demograafia kohta on toodud palju tabeleid, mis sisaldavad konkreetseid rahvaarvu numbreid ja aastaid. Lisaks on räägitud udmurtide praegu aktuaalsetest küsimustest ja tulevikuväljavaadetest, tehes eraldi peatuse haridusel.
7) Uibopuu, Valev 1984. Meie ja meie hõimud. Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Lund: Rootsi (lk 229–237)
Autor räägib oma teoses udmurtide levikualast, rahvastikust, lühidalt ja kokkuvõtlikult ajaloost ning keelest ja kirjandusest.
2. Rahvusraamatukogu võõrkeelsed materjalid
Udmurtide kohta leidus võõrkeelset ja eriti venekeelset materjali rohkemgi kui eestikeelset. Soomekeelseid materjale antud referaat ei käsitle, kuna keelebarjäär segas autoril neid lugemast. Siiski tuleb mainida, et soomekeelseid teoseid soome-ugri kultuuri kohta on samuti rohkesti. Järgnev võtab aga jällegi tähestikulises järjekorras kokku inglise- ja venekeelsetest materjalidest leitu.
1) Gerd, Kuzebai 1993. Etnographica. Человек и его рождение у восточных финнов. Suomalais-Ugrilainen Seura: Helsinki.
Teoses räägitakse udmurdi kombestiku sellest osast, mis on seotud lapse sünni ja sugulassuhetega.
2) Голдина, Римма Дмитриевна 1999. Древняя и средневековая история удмуртской народе. Ижевск.
Põhjalik ülevaade udmurtide iidsest ja keskaegsest ajaloost.
3) Klima, László; Salánki, Zsuzsa 2004. The finno-ugric world. György Nanovfszky. Budapest.
Lk 107–112 antakse ülevaade udmurdi ajaloost; lk 227–234 kirjutatakse täpsemalt udmurdi keelest ning lk 399–404 entograafiast (asuala, rahvaarv, kombed jne).
4) Лаллукка, Сеппо 1997. Восточно-финские народы России. Европейский Дом: Sankt-Peterburg (lk 107–113).
Antud teos keskendub peamiselt etnograafia küsimustele.
5) Миннияхметова, Татьяна 2003. Традиционные обряды закамских удмуртов: структура, семантика, фольклор. Tartu Ülikooli Kirjastus: Tartu.
Antud teos räägib lähemalt udmurdi kommetest ja traditsioonidest, sealhulgas lapse sünniga seotud kommetest ja kaevu ehitamisega seotud kombestikust. Lisaks leidub seal rahvakultuuri tekstide analüüse.
6) Shkliaev, Georgii 2003. Changes in udmurt buildings and villages in the second half of the 20. century. Marit, mordvalaiset ja udmurtit. Suomalainen Kirjallisuuden Seura (4): Helsinki. (lk 218–223).
Tegemist on soome-inglisekeelse raamatuga, kus tuuakse ära peamised muutused, mis on toimunud aja jooksul udmurdi traditsioonilistes elukohtades ja külades.
7) Шкляев; Никитина; Христолюбова 2002. Современная этническая культура финно-угров Поволжьяи Приуралья Йошкар-Ола (lk 33–63).
Antud teoses on kolm eraldi artiklit, mis räägivad udmurdi rahvusköögist, riietusest ja ajaloost. Artiklid on ka illustreeritud.
8) Владыкин, В.Е; Христолюбова, Л.С 1997. Етнографиа удмуртов. Ижевск.
Illustreeritud raamat, kus räägitakse udmurtide ajaloost, rahvusprobleemidest, keelest, territooriumist, riietusest, peresuhetest, kunstist, teatrist, spordist ja muusikainstrumentidest.
3. Interneti-allikad
Järgnevalt on toodud eestikeelsed Interneti-leheküljed, kus leidub infot udmurdi kultuuri kohta. Kindlasti on neid palju rohkem, kuid esmane valik on toodud siin.
1) Eesti Rahva Muuseumi kodulehekülg. http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Udmurdid
Siin on toodud lühike kokkuvõte kõige olulisemast udmurtide kohta (asuala, arvukus, keel ajalugu, elatus, usund).
2)Evartov, Küllike 2007. Udmurtiast Tartu Ülikooli. Hõimurahvaste aeg 30.11. http://hoimurahvad.misjon.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=80%3Audmurtiast-tartu-uelikooli&catid=43%3Audmurdi-lood&Itemid=69&lang=et
Artikkel on intervjuu Jelena Rjabinaga, kes tuli Udmurdimaalt Eestisse õppima ning võrdleb selles artiklis eestlasi ja udmurte.
3) Gaškov, Ago 2009. Narvas esines udmurdi rahvamuusikaansambel. ERR http://uudised.err.ee/index.php?06180790
Lühike artikkel sellest, kuidas udmurdi memmed esitasid Eestis maailmakuulsaid laule.
4) Ignatjeva , Inga 2003. Venemaa, Udmurtia ja udmurdid – rahvuslik renessanss?
http://www.suri.ee/il/2003/2/inga.html
Artikkel arutleb udmurtide põhiprobleemide üle (rahvaarvu vähenemine, haridusküsimused, udmurtide õigused)
5) Juhanson, Katariina 1995. Soome-ugri kokaraamat. Udmurdi toidud. http://www.suri.ee/koka/udmurdiindex.html
Selles kokaraamatu võrguversioonis on ära toodud udmurdi rahvusköök: suupisted, salatid, lihatoidud, supid, aedviljatoidud, seenetoidud, jahutoidud, joogid.
6) Kangro, Maarja 2011. Postmodernsed poeedid Miša ja Maša Udmurdimaal. Sirp 04.03.http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12079%3Apostmodernsed-poeedid-mia-ja-maa-udmurdimaal&catid=7%3Akirjandus&Itemid=9&issue=3335
Artikkel sellest, kuidas eesti kirjanikud käsid Udmurdimaal ja kuidas neid vastu võeti. Artikkel on kirjutatud päeviku-vormis ning annab udmurdi kultuuri kohta üsnagi hea tausta.
7) Lintrop, Aado 2000. Udmurdi usundi peamised tunnusjooned XIX ja XX sajandil. http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/udusisu.pdf
Sisuliselt Lintropi „Udmurdi usundi“ võrguversioon.
8) Prozes, Jaak 1999. Udmurtide juures Baškortostanis. http://www.suri.ee/il/99/3/bashk-proz.html
Artikkel räägib lühidalt Udmurdimaa haridusvõimalustest, keelest ja ka külakalmistust.
9) Salve, Kristi 1996. Kevadpidustused Udmurdimaal. Fenno-Ugria infoleht. http://www.suri.ee/il/96/2/kevad.html
Artikkel sellest, kuidas eestlased käisid Udmurdimaal Multani protsessi 100. aastapäevaga seotud pidustustel (mida seal tehti, missugused olid toidud jne).
10) Sikk, Rein 2009. Kaks Udmurtiat: Kalašnikovi maa päkapikud üritavad ennast leida. Eesti Päevaleht 01.06. http://www.epl.ee/news/valismaa/kaks-udmurtiat-kalasnikovi-maa-pakapikud-uritavad-ennast-leida.d?id=51170033
Artikkel keskendub tänapäevasele udmurdi kultuurile: räägitakse nii oma rahva häbenemisest kui ka selle saavutustest erinevates kultuurivaldades.
11) Sikk, Rein 2009. Udmurdid lõid soome-ugri ühistehiskeele. Eesti Päevaleht 28.05. http://www.epl.ee/news/valismaa/udmurdid-loid-soome-ugri-uhistehiskeele.d?id=51169739
Artikkel budinosest kui soome-ugri ühiskeelest, mille loojaiks on udmurdid. Näiteks on toodud mõned sõnad sellest keelest (numbrid) ja ka see, kas ja kus seda kasutama on hakatud.
12) SURI. Udmurdi kroonika 1995–2006. http://www.suri.ee/kroonika/udmurdi.html
Siin on ära märgitud kõik olulisemad sündmused Udmurdimaal, mis kuuluvad sellesse ajavahemikku.
13) Vassiljev, Aleksei 2005. Udmurdi naised on oma laste venestamise vastu. http://mariuver.narod.ru/est/articles/soc/2005/12/03.htm
Artikkel sellest, kuidas udmurdi noored oleksid valmis oma rahvusest loobuma, ent nende vanemad on sellele vastu.
14) Vladõkin, Vladimir. Kolm pulmalaulu. http://www.suri.ee/hoimup/hp2001/vladykin.html
Artikkel räägib kolmest pulmast kui iga inimese elutsükli kohustuslikest osadest ning nendega seotud kombestikust.
Kokkuvõte
Antud referaadist ilmneb, et andmeid udmurdi kultuuri kohta on, nii kirjalikke kui ka veebimaterjale, kuid võiks paljugi rohkem olla. Loomulikult on udmurdi kultuuri puhul teiste soome-ugri suuremate kultuuride nagu Soome või Eesti tegemist väiksema kultuuriga. See ei tähenda aga, et halvema või ebahuvitavama. Põnev on just siinjuures fakt, et mida väiksem kultuur, seda rohkem see kokku hoiab. Viimast muidugi juhul, kui keegi on huvitatud oma kultuuri säilimisest.
Selle jaoks, et väikesed kultuurid säiliksid, tulebki tööd teha. Udmurdi kultuuri ja selle iseärasusi peab tutvustama võimalikult laiale ringkonnale. Nii peakski kirjutama palju artikleid ja uurimusi ning tegema ettekandeid üle terve maailma. Võib-olla märkab siis ka udmurdi noorsugu, et tegemist on tõeliselt omapärase kultuuriga, mida tasub hoida.
No comments:
Post a Comment