Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis

Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis

Allikas: http://www.ut.ee/Ural/hist.html

*Tartu ülikoolis olid eesti ja soome keel ametlikud õppeained juba 1803. aastast alates. 

- Ferdinand Johann Wiedemann (1805 Haapsalu - 1887 Peterburi), 19. sajandi silmapaistvamaid keeleteadlasi. Tartu ülikooli lõpetamise (1826) järel töötas ta gümnaasiumiõpetajana Miitavis (Jelgava) ja Tallinnas. Tuginedes vaimulike tekstide tõlgetele ja kasutades keelejuhtidena Tallinna sõjalaevastikus teenivaid madruseid, valmisid tal komi ja mari keele deskriptiivsed grammatikad. Udmurdi keele grammatika eest sai Wiedemann Demidovi auhinna ning ta valiti Peterburi Akadeemia kirjavahetajaliikmeks, 1857 akadeemikuks. Wiedemann viis lõpule A. J. Sjögreni liivi keele materjalide trükkitoimetamise. Järgnesid põhjapanevad tööd eesti keele alalt: lõunaeesti keele (võru murde) grammatika, eesti-saksa sõnaraamat ja eesti keele grammatika. Ta on uurinud veel 15. sajandil sõjavangidena Lätimaale toodud vadjalaste, nn. kreevinite keelt, avaldanud mahuka komi ja udmurdi keele sõnaraamatu ning nende keelte võrdleva grammatika, mille väärtus on säilinud tänapäevani.    

- Mihkel Veske (1843 Holstre v.- 1890 Kaasan) oli esimene eestlasest kõrgema eriharidusega fennougrist . 1872 lõpetas ta Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. Doktoriväitekirjas "Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" rakendas M. Veske Eestis esimesena võrdlev-ajaloolist meetodit. Aastail 1874-1886 töötas M. Veske Tartu ülikoolis eesti keele lektorina. Ta pidas loenguid eesti keele grammatikast, soome-eesti-liivi keele võrdlevast grammatikast, eesti keele häälikute süsteemist, germaani, balti ja slaavi laenudest eesti ja teistes läänemeresoome keeltes jne. Tema sulest ilmusid esimesed soome keele õpikud Eestis. 1886 siirdus M. Veske Kaasani ülikooli soome-ugri keelte õppejõuks. Seal avaldas ta tähelepandava uurimuse läänemeresoome ja slaavi rahvaste kultuurisuhetest. Kaasanis olles uuris ta ka mari ja mordva keeli.

- Karl August Hermann (1851 Uue-Põltsamaa v. - 1909 Tartu) valiti eesti keele lektoriks 1889. aastal. Ta oli nagu M. Veskegi lõpetanud Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga (1880, väitekiri "Der Einfache Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprache"). Ta avaldas esimese täieliku eesti keele grammatika (1884), luues selleks ühtlasi keeleõpetuse terminoloogia. Oma loengutes käsitles ta ungari, soome, eesti, mordva ja mari keelte grammatikat. Ta pidas loenguid ka mandzhu, evengi, türgi, hiina jt. keelte grammatikast. K.A. Hermann sai loa pidada osa loenguid eesti keeles ning taotles ka soome-ugri keelte kateedri rajamist.

- Jaan Jõgever (1860 Maasi v.- 1924 Tartu) sai eesti keele lektoriks 1909. a. peale K.A.Hermanni surma. 1919. aastast surmani oli ta esimene eesti keele professor. Uuris peamiselt eesti keele ajalugu.

Rahvusülikool 1919-1944

Uut tõusu uurimistegevuses tähistab Tartu ülikooli eestikeelseks rahvusülikooliks muutmine 1919. aastal. Tööd alustasid eesti keele, uurali keelte ja läänemeresoome keelte professuurid ning etnograafia dotsentuur.

- Soome keeleteadlane prof.  Lauri Kettunen (1885 Joroiste khk-1963 Helsingi) pani aluse Läänemeresoome keelte uurimisele ja õpetamisele. 1919-1924 töötas Tartu, hiljem Helsingi ülikoolis. Tema doktoriväitekiri oli esimene ulatuslik eesti murdeuurimus. Ülevaade eesti keele häälikuloost on ilmunud kolmes trükis, vadja keele häälikulugu kahes trükis. Järgnesid soome murdeatlas seletuste ja tekstidega, liivi keele sõnaraamat, vepsa murrete lauseõpetus jt. Eesti keele seisukohalt on olulised lauseliikmete käsitlus ja teedrajav teos kohanimede kohta.

- Julius Mägiste (1900 Kudina v. -1978 Lund) sai 1929.a. L. Kettuneni järglaseks läänemeresoome keelte professorina Tartu ülikoolis. 1944 siirdus ta Rootsi, 1950-1967 oli Lundi ülikooli soome-ugri keelte dotsent. J. Mägiste olulisemad teosed on magistriväitekiri Rosona (Eesti Ingeri) murde peajoontest ja doktoriväitekiri deminutiividest läänemeresoome keeltes (1928), soome-eesti sõnaraamat, uurimused Värmlandi soome kohanimede ja eesti vana kirjakeele kohta ning postuumselt ilmunud mahukas eesti keele etümoloogiasõnaraamat ("Estnisches etymologisches Wörterbuch", Helsinki 1982-1983, rotaprintpaljundus-12 kd.)  

     

- Julius Mark (1890 Haljala- 1959 Washington) oli uurali keeleteaduse professor Tartu ülikoolis 1919-1944.1938-1940 oli ta Eesti TA asepresident. Ta emigreeris 1944 ning oli 1951-1959 soome keele õppejõud Georgetowni ülikoolis Washingtonis. J. Mark on uurinud lapi, mordva, mari ja ungari keele murdeid. Doktoriväitekirjas (1923) on vaatluse all läänemere-soome keelte omastusliited.

- Alo Raun (s.1905 Tartu - 2004). 1935. a-st pidas ta loenguid uurali keeleteadusest, kaitses Tartus 1942 doktoriväitekirja soome-ugri keelte komparatsioonist.1944 A.Raun emigreeris, 1952-1975 töötas uurali-altai keelte professorina Indiana ülikoolis. Mitmekülgse teadlasena on ta uurinud eesti ja teisi soome-ugri ning türgi-tatari keeli, avaldades tähelepanuväärseid teoseid.   

    

- Valter Taul (1907 Tallinn -1986 Uppsala). Ülikooli lõpetas ta 1931.a.1937 kaitses ta Tartu ülikoolis magistriväitekirja õigekeelsuse ja keelekorralduse põhimõtteist ning meetodeist. 1939-1944 töötas TY-s. V. Tauli emigreeris 1944 ja töötas 1962-1973 Uppsala ülikoolis eesti keele dotsendina. Doktoriväitekirja eesti keele fonoloogiliste tendentside kohtas kaitses V. Tauli 1956. a. Sellele on järgnenud silmapaistvaid töid nii eesti keele kui ka teiste soome-ugri keelte alalt.

Uurali keelte õppejõude pärast II maailmasõda

- prof. Paul Ariste (1905-1990) õppis Tartu Ülikoolis 1925-1929. 1931. a. kaitses ta samas magistriväitekirja "Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles". TÜ õppejõud aastast 1933. 1939. a. kaitses doktoriväitekirja "Hiiu murrete häälikud". 1944-1946 oli ta eesti keele ja soome-ugri keelte kateedri juhataja, 1946-1977 soome-ugri keelte kateedri juhataja. Paul Ariste on eesti fennougristikakoolkonna rajaja ja tema koolitatud on suur osa endise N.Liidu fennougristidest.

Paul Ariste pani aluse kaasaegsele fennougristikale Eestis. Ta oli silmapaistev pedagoog, kes on kasvatanud mitu põlvkonda teadlasi ja õpetajaid nii Eestile kui ka mitmetele teistele soome-ugri rahvastele endises N.Liidus. Õpetanud soome-ugri keeli, üldkeeleteadust, soome, rootsi, läti, alamsaksa ja esperanto keelt. Tema juhendamisel valmis üle kuuekümne väitekirja. Paul Ariste peamiseks uurimisobjektiks kujunes vadja keel. Iga-aastastel ekspeditsioonidel vadjalaste juurde kogus ta palju ainestikku, mille põhjal on avaldanud suure hulga uurimusi. Tema teaduslike publikatsioonide temaatika oli lai. Publikatsioonide üldarv küünib 1300ni, nende hulgas monograafiaid poolsada.

Paul Ariste oli Eesti TA akadeemik (1954), Helsingi ülikooli audoktor (1969), Szegedi ülikooli audoktor (1971), Tampere ülikooli audoktor (1975), Läti ülikooli audoktor (1989). Oli paljude rahvusvaheliste teadusseltside auliige ja välisliige, Ungari TA auliige, Soome TA ja Soome Akadeemia välisliige.

- dots. Paula Palmeos (1911-1990) lõpetas TÜ 1939. a. cum laude. 1936-1937 täiendas end stipendiaadina Ungaris. Juba 1937. a. õpetas ta Budapesti Ülikoolis eesti keelt. 1944-89 oli ta TÜ õppejõud, filoloogiakandidaat 1949 (reatesteeriti magistritöö "Esimese silbi vokaalid läänemeresoome (eesti ja soome) ja ungari keeles"), aastast 1956 dotsent. Õpetas peamiselt ungari ja soome keelt, aga on lugenud ka kursusi eesti murretest ja sõnavarast, karjala ja vepsa keelest, soome-ugri keelte uurimisloost ja ungari keele ajaloolisest grammatikast. P. Palmeos käis peaaegu igal aastal üliõpilastega keeleuurimisretkedel soomeugrilaste aladel.Ta talletas ja uuris peamiselt karjala keele Tveri ja Valdai murrakut. 1962 ilmus monograafia "Karjala Valdai murrak". Avaldanud mitu soome keele õpikut, kirjutisi ja uurimusi peale karjala keele ka vepsa keelest, eesti keele sõnavara koostisest ja päritolust. Oli mitmete rahvusvaheliste teadusseltside välisliige.     

- prof. Ago Künnap (s. 1941) lõpetas TÜ 1965. aastal cum laude. 1968. a-st on ta TÜ õppejõud: 1968-1971 soome-ugri keelte kateedri õpetaja, 1971-1972 vanemõpetaja, 1972-1974 nooremteadur, 1974-1976 vanemõpetaja, a-st 1976 professor, a-st 1977 soome-ugri keelte kateedri juhataja. 1992. a-st uurali keelte korraline professor. 1971. a. kaitses filosoofiadoktori kraadi Helsingi ülikoolis ("System und Ursprung der kamassischen Flexionssuffixe"), 1974. a. TÜ-s filoloogiadoktori kraadi teemal "Pööramine ja käänamine samojeedi keeltes". 1964. aastast õpetanud ülikoolis soome ja eesti keelt, kaugemaid sugulaskeeli, soome-ugri ja samojeedi keeleteadust, üldkeeleteadust. Uurimisteemad: uurali keelte struktuur ja areng, kontaktid mitteuurali keeltega, samojeedi keelte ajalooline morfoloogia.

Ago Künnapi juhendusel on valminud 6 kandidaadi- ja magistritööd, praegu on juhendada 4 magistrandi ja 6 doktoranti. Teaduspublikatsioone üle 200, nende hulgas 4 monograafiat.

1976-1984 filoloogiateaduskonna dekaan, 1993-1996 filosoofiateaduskonna dekaani kt. 1992. aastast eesti filoloogia osakonna uurali keelte haru juhataja. Kümme aastat töötanud Soome ülikoolides, õpetades eesti keelt, selle ajalugu ja murdeid ning samojeedi keeli. 1973/74. õppeaastal oli samojeedi keelte külalislektor Helsingi ülikoolis. 1994. a-st Ungari Vabariigi aukonsul Tartus ja Lõuna-Eestis, 1994-1997 Eesti Fennougristide Komitee esimees, aastast 1993 Eesti Hungaroloogia Komitee esimees. Väljaande "Fenno-ugristica" toimetaja. Mitmete rahvusvaheliste teadusseltside välisliige, New Yorgi Teaduste Akadeemia liige 1997.

- prof. Paul Alvre (1921 - 2008) lõpetas 1946. a. Helsingi ülikooli. 1946-1948 oli ta Jyväskylä Pedagoogilise Instituudi eesti keele lektor, peale Eestisse naasmist keskkooliõpetaja Viljandis. 1966. aastal kaitses filoloogiadoktori kraadi ("Morfologis-äännehistoriallinen tutkimus monikkovartalon muodostuksesta suomessa verrattuna sukukieliin"). 1968. aastast on olnud TÜ õppejõud, 1970. a.-st professor, 1993. a.-st emeriitprofessor, kuid jätkab õpetamist. Lugenud kursusi soome kirjakeele ajaloost, semantikast, fraseoloogiast ja ajaloolisest morfoloogiast, vadja keelest, läänemeresoome keelte kõrvutavast grammatikast, uurali keelte sõnavarast ja morfoloogiast. Tema juhendusel on valminud 15 väitekirja. Uurinud peamiselt läänemeresoome keelte vormiõpetust ja sõnavara. Avaldanud ligi 550 teadustööd väga mitmesugustel teemadel, nende hulgas ka monograafia "Eesti kirja- ja murdekeele morfoloogiat" (1985). Koostanud rea originaalseid õppevahendeid üliõpilastele. Paul Alvre on Helsingi ülikooli audoktor (1994) ja Soome-Ugri Seltsi auliige (1990) ning mitmete teiste rahvusvaheliste teadusseltside välisliige.   

       

- dots. Heinike Heinsoo (s.1956) töötab soome-ugri keelte kateedris 1979. aastast alates. Filoloogiakandidaat 1987. aastast. Väitekiri käsitles aluse ja öeldise suhteid vadja keeles. Peamiselt uurinud vadja keele süntaksit aga ka soome keelt.

- dots. Tiit Kukk (1959-1989) lõpetas Tartu ülikooli 1982. 1986. aastast TÜ õppejõud. Kandidaadikraadi kaitses 1987 teemal "Karjala keele adverbimoodustus". 1988. aastast dotsent. Õpetas peamiselt soome keelt, pidas loenguid karjala keelest ja keeleteaduse alustest. Käis keeleuurimisretkedel Vesjegonski karjalaste aladel ja avaldas uurimusi ning materjale karjala keelest. 1988. aasta sügisest kuni surmani töötas Helsingi ülikooli eesti keele lektorina.

- lektor Anu Nurk (s.1961) lõpetas Tartu Ülikooli 1984. aastal cum laude. Diplomitöö käsitles determineeritud ja indetermineeritud objekti eesti ja ungari keeles. 1988-1990 oli ta fennougristika labori nooremteadur, õpetades kohakaaslasena ungari keelt. 1990. aastast töötab ülikooli uurali keelte harus lektorina õpetades soome ja ungari keelt. 1995. a. juulis kaitses magistritöö teemal "Ungari ja eesti keele verbirektsioonid". Avaldanud 13 teaduslikku artiklit. 1993. aastal ilmus koos János Pusztayga koostatud "Észt-magyar kisszótár", 1997. aastal koos A. Kippasto ja T. Seilenthaliga "Ungari-eesti verbirektsioone"     

- dots. Tõnu Seilenthal (s.1947) lõpetas TÜ cum laude 1972. a. Töötanud õppejõuna eesti keele kateedris 1976. aastast alates. Filosoofiadoktor 1977. aastast ("Osztják névutós szerkezetek"). 1978-1981 oli Helsingi Ülikooli eesti keele lektor, 1985-1989 ja 1992-1996 Jyväskylä Ülikooli eesti keele lektor. 1989-1992 oli Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor. 1996. a-st TÜ uurali keelte õppetooli uurali keelte ja hungaroloogia dotsent. Tema juhendamisel on kaitstud kaks magistriväitekirja. Praegu juhendab 2 doktoranti ja 4 magistrandi.Uurimusvaldkondadeks on soome-ugri keelte ajalooline morfoloogia, handi keel, ungari keel, hungaroloogia, ungari ja eesti keele kontrastiivne uurimine.

Ta on ka Eesti Fennogristide Komitee esimees, Eesti Hungaroloogia Komitee aseesimees, CIFU IX president, Soome-ugri Seltsi tegevliige, Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige, Societas Uralo-Altaica liige, Emakeele Seltsi juhatuse liige, Akadeemilise Hõimuklubi esimees ja Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige.

- prof. Tiit-Rein Viitso (s.1938) lõpetas TÜ 1961. a. eesti filoloogina. Oli Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant 1961-1964. Filoloogiakandidaat 1966. aastast ("Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus"), filoloogiadoktor 1982. aastast ("Osnovnye problemy fonologicheskoj struktury pribaltijsko-finskix jazykov i ejo istorii"). TÜ arvutuskeskuse nooremteadur 1965-1973, KKI vanemteadur 1971-1986, juhtteadur 1986-1993. TÜ eesti keele kateedri professor 1989, Helsingi ülikooli külalisprofessor 1989-1991. TÜ eesti keele erakorraline professor 1991-1993, 1993. aastast TÜ läänemeresoome keelte korraline professor. Oli 1971-1977 ajakirja "Sovetskoje finno-ugrovedenie" asepeatoimetaja. Uurinud läänemeresoome keelte fonoloogiat ja morfoloogiat, läänemeresoome jt. soome-ugri keelte ajaloolist foneetikat ja eelajaloolisi kontakte ning keelte geneetilist klassifitseerimist.  

      

- prof. Eduard Vääri (1926 - 2005) lõpetas Tartu Ülikooli 1950. aastal. Töötab ülikoolis 1952. aastast. 1953 kaitses kandidaadiväitekirja sugulusalasest sõnavarast läänemeresoome keeltes. Filoloogiadoktor 1975. aastast väitekirjaga liivi keele algupärastest tuletussufiksitest. Dotsendikutse sai 1957, professoriks 1980. 1993. aastast emeriitprofessor, õpetamist jätkas 1997. a. kevadeni. 1976-1978 oli Helsingi ülikooli eesti keele lektor. TÜ-s õpetanud sissejuhatust keeleteadusse, üldkeeleteadust, liivi ja vadja keelt, soome-ugri keelte ajaloolist grammatikat, soome kirjandust. Juhendanud aastaid pedagoogilist praktikat, käinud igal aastal keeleuurimisretkedel liivlaste juures. Tema teaduslik tegevus hõlmab läänemeresoome keelte, keeleteaduslike ja metoodiliste probleemide ning keeleteaduse ajaloo ja Tartu ülikooli ajaloo uurimist. Liivi keele alaseid uurimusi on ta avaldanud üle 200. On "Võõrsõnade leksikoni" autoreid, koostanud eesti keele õpiku soomlastele ja "Eesti keele õpiku keskkoolile", millest on ilmunud kümneid kordustrükke. Soome-ugri Seltsi ja Soome Kirjanduse Seltsi välisliige.