On 1981. aasta 24.
juuli ja Aleksei Peterson valmistab ette juba Udmurdimaa ekspeditsiooni lõpetamist.
Enne aga piilutakse veel viivuks udmurdi kööki.
Maja, kus süüa tegema
hakatakse, asub Šaberdino küla keskel, otsaga tänava poole, mis on üsna
erandlik. Veel peab Peterson seda hoonet omapäraseks selle poolest, et maja
esik on niiöelda otsas, esikust on sissekäik otse tuppa, kuna tavaliselt on uks
tuppa paremat kätt. Esikust osa on eraldatud sahvriks, kuid kõik ülejäänu on
toas küllaltki traditsiooniline: paremat kätt seisab saviahi, mis asetseb suuga
maja otsaseina poole. Otsaseinas on kolm akent, üks külgseinas. Olemas on ka
püha nurk ikoonidega ning see asub laua kohal. Peterson mainib, et voodi ja
tekstiilid olid ilmselt kuskilt mujalt kokku toodud.
Seda, mis edasi juhtuma
hakkab, filmib Petersoni meeskond üles. Kõigepealt filmitakse ruumi ilma inimesteta.
Pärast filmitaks kaht naist (üks noorem, teine vanem), kes hakkavad tegema šangi’sid (Petersoni märkus: kirjelduse
järgi on tegemist pigem perepetš’idega).
Petersoni sõnul on need levinud üsna laialdasel alal udmurtidest kuni
vepslasteni välja. Tegemisviis on järgmine: rukkitainast (uuemal ajal ka
nisutaignast) rullitakse õhukesed alused, mille ääred keeratakse üles – nii saadakse
ümmargused lamedad koogid. Nende sisse pannakse täidiseks kartuliputru (või
midagi muud).
Vahepeal tehakse tuli
alla ning Peterson nendib, et ka puude ladumine ahju on ühesugune nii
udmurtidel kui vepslastel. Seejärel pandi šangi’d
ahju. Kuna mõlemal filmitaval naisel on omad rutiinsed tegemised ja
traditsiooniline töörütm (filmimispaik ei ole nende kodu), on nende pirukategemise
lindistamine seetõttu pisut raskendatud.
Petersonil on plaanis
filmida ka söömist. Filmitavaid on neli: seekord teised naised, kellest üks on
kõnealuse maja perenaine. Lauda õnnestub organiseerida ka meeskonna autojuht ja
tema poeg (mõlemad udmurdi rahvusest). Kõik „näitlejad“ on riietatud udmurdi
rahvariietesse ning laual on šangi’d
ja tee, kusjuures teed tehakse ikka samovaris. See kaader lõpetas ühtlasi ka kaks
aastat tegemisel olnud udmurdi filmi.
Edasi mindi veel Starõi
Senteki külla, kus muuhulgas söödi ja joodi. Toidulaud oli kaetud õue, endise
kuala kohale. Laual oli poolhapu värske kurk, muna, leiba ja sibulaid ning ka kumõška.
Allikas: Peterson,
Aleksei. 2006. Udmurdi päevikud. Tartu,
lk 159-161.
No comments:
Post a Comment