Wednesday, April 25, 2012

Killuke udmurdi köögist Aleksei Petersoni „Udmurdi päevikute“ 5. päeviku põhjal


On 1981. aasta 24. juuli ja Aleksei Peterson valmistab ette juba Udmurdimaa ekspeditsiooni lõpetamist. Enne aga piilutakse veel viivuks udmurdi kööki.

Maja, kus süüa tegema hakatakse, asub Šaberdino küla keskel, otsaga tänava poole, mis on üsna erandlik. Veel peab Peterson seda hoonet omapäraseks selle poolest, et maja esik on niiöelda otsas, esikust on sissekäik otse tuppa, kuna tavaliselt on uks tuppa paremat kätt. Esikust osa on eraldatud sahvriks, kuid kõik ülejäänu on toas küllaltki traditsiooniline: paremat kätt seisab saviahi, mis asetseb suuga maja otsaseina poole. Otsaseinas on kolm akent, üks külgseinas. Olemas on ka püha nurk ikoonidega ning see asub laua kohal. Peterson mainib, et voodi ja tekstiilid olid ilmselt kuskilt mujalt kokku toodud.

Seda, mis edasi juhtuma hakkab, filmib Petersoni meeskond üles. Kõigepealt filmitakse ruumi ilma inimesteta. Pärast filmitaks kaht naist (üks noorem, teine vanem), kes hakkavad tegema šangi’sid (Petersoni märkus: kirjelduse järgi on tegemist pigem perepetš’idega). Petersoni sõnul on need levinud üsna laialdasel alal udmurtidest kuni vepslasteni välja. Tegemisviis on järgmine: rukkitainast (uuemal ajal ka nisutaignast) rullitakse õhukesed alused, mille ääred keeratakse üles – nii saadakse ümmargused lamedad koogid. Nende sisse pannakse täidiseks kartuliputru (või midagi muud).

Vahepeal tehakse tuli alla ning Peterson nendib, et ka puude ladumine ahju on ühesugune nii udmurtidel kui vepslastel. Seejärel pandi šangi’d ahju. Kuna mõlemal filmitaval naisel on omad rutiinsed tegemised ja traditsiooniline töörütm (filmimispaik ei ole nende kodu), on nende pirukategemise lindistamine seetõttu pisut raskendatud.

Petersonil on plaanis filmida ka söömist. Filmitavaid on neli: seekord teised naised, kellest üks on kõnealuse maja perenaine. Lauda õnnestub organiseerida ka meeskonna autojuht ja tema poeg (mõlemad udmurdi rahvusest). Kõik „näitlejad“ on riietatud udmurdi rahvariietesse ning laual on šangi’d ja tee, kusjuures teed tehakse ikka samovaris. See kaader lõpetas ühtlasi ka kaks aastat tegemisel olnud udmurdi filmi.

Edasi mindi veel Starõi Senteki külla, kus muuhulgas söödi ja joodi. Toidulaud oli kaetud õue, endise kuala kohale. Laual oli poolhapu värske kurk, muna, leiba ja sibulaid ning ka kumõška.

Allikas: Peterson, Aleksei. 2006. Udmurdi päevikud. Tartu, lk 159-161.  

No comments:

Post a Comment