Elu on udmurtide jaoks omamoodi suletud ring. Inimesed ei sure vaid otsekui uinuvad. Selles suletud ringis on kolm pulma: sünd, abiellumine ja surm. All kirjeldatud kommmetest ei ole suurem osa tänapäeval enam säilinud.
Naised ja rasedus
Tänapäeval teavad juba kõik udmurditarid, mis on raseduse põhjuseks, kuid vanasti oli arvamusi mitmeid. Rasedust seostati maajumalaga, kelle kohta arvati, et see teeb naise rasedaks. Samuti, et peajumal tahab naist õnnelikuks teha. Kodujumala poolt oli määratud, mitu last naine sünnitab. Loodete (ehk lapsesõlmede) arv sõltus jumalatest. Kuigi naised teadsid, et eostumine on suguakti tulemus, ei omista nad mehele selles siiski suurt osa. Öeldakse, et kui on saatusest määratud, et sünnitad, siis sünnitadki, kui ei ole, siis ei sünnita. Head vaimud võivad laspe anda naisele, kes seda soovib, pahad vaimud aga annavad lapse neiule, kes salaja mõne mehega kokku elanud on, või naisele, kes oma meest petnud on.
Kui neiud-naised soovisid teada saada palju neile elu jooksul lapsi määratud on, pöördusid nad posija poole. Posijad uurisid siis spetsiaalsete võtetega nende lapsesõlmi, mille järgi tulevaste laste hulk määrati. Ilma lapsesõlmedeta naisi loeti viljatuks. Lapsesõlmed võisid rikneda aga liiderliku elu tulemusena. Viljatuse tegelik põhjus oli tihti hoopis mõni suguhaigus, näiteks tripper. Gerdi küsitletud lastetud naised olid kõik põdenud mõnd sellist haigust.
Viljatus vaevab udmurditari, kuna sellisel juhul pole kellelegi oma majapidamist üle anda. Mõnel pool udmurdimaal on seda peetud nii tähtsaks isegi, et naiseks ei võetud neidu, kel juba üht-kaht last polnud. Sellisel juhul oli naine oma viljakust juba tõestanud. Ka varem ja hiljem on olnud regioone, kus ei peetud häbiasjaks kui neiu enne meheleminekut sünnitas. Niimoodi siia ilma tulnud lapsi nimetati ka lilledelt leitud lasteks. See tähendas, et laps oli kevadiste noortemängude ajal eostatud. Need lapsed jäid naise abielludes kas naise vanemate juurde või võeti koos naise vanematega mehe majja.
Naised, kel lapsi ei sündinud, pöördusid tihti posija poole, et see neid raviks. Selliseid posijaid nimetati kõhu valitsejateks või kõhu masseerijateks. Nad tegid viljatu naise kõhule spetsiaalset massaaži, mis neid aitama pidi. Vahel need massaažid tõesti aitasid naisi. Sellised ravitsejad olid usaldusväärsed, kuid nende kõrval oli ka selliseid, kes probleemi üritasid lahendada posimise ja maagiliste toimingutega. Mõned posijad soovitasid aga naisel salaja astuda vahekorda mõne teise mehega, kellel sündis palju lapsi. Sama võis naisele soovitada ka tema ämm, mehe eest jäi kõik siiski saladuseks.
Aborti tehti Udmurdimaal äärmiselt harva, eriti ei tulnud neid ette abielus naiste seas. Selliseid katseid võis esineda vaid noorte neiudude seas, kes end häbistada ei soovinud. Kuid ka seda juhtus harva, kuna neiu sünnitamist ei pandud pahaks. Kui siiski aborti tehti, siis tassiti selleks näiteks liiga raskeid esemeid, hüpati redelilt alla ning prooviti esile kutsuda verejooksu. Kauem kestnud raseduse korral neiu ise aborti esile kutsuda ei suutnud, siis pöörduti taas posija poole. Kuid vaid vähesed posijad nõustusid aborti tegema, kuna sellel võisid olla väga ohtlikud tagajärjed. Rasestumisvastaseid vahendeid pole udmurdi külades tuntud, oli siiski mitmeid endeid, mida silmas peeti.
Sünnitus ja pärast seda
Vastsündinu pestakse ja asetatakse seejärel ema rinnale sööma. Kohe pärast pesemist ja mähkimist algab vastsündinu kaitsmine kurjade vaimude ja kadedate inimeste eest. Last ei näidata esialgu võõrastele inimestele.
Udmurdid armastavad lapsi väga. Suhtumine poistesse ja tüdrukutesse oli peaaegu ühesugune siis, kui majas juba oli poisse ja tüdrukuid. Esimesest lapsest loodeti majanduslikel põhjustel aga poega. Tütred lähevad mehele ja lahkuvad pere juurest, kuid vanematel oli tarvis pärijaid, kes majapidamist jätkaks. Kui aga perre aina poisid sündisid, oodati kannatamatult tütart, kuna emal oli majapidamises abi tarvis. Arvati ka, et ilma tütreta on peres igav, kuna ei saa pulmi pidada jne.
Vastsündinuga on seotud mitmeid endeid ja uskumusi, mis tema tulevase elusaatusega seotud on, näiteks: kui sünnitaja rinnas pole piima, siis laps sureb; kui poisike nabaväät visata lauta, siis armastab too täiskasvanult karja, kui tüdruku nabaväät visata lauta, siis teeb too täiskasvanult meelsasti meestetöid; kui uusaasta päeval sajab peenikest lund, siis lapsed surevad jne.
Lisaks kristlikule nimele pandi lastele ka nii-öelda saunanimi. Kristliku nime sai udmurt tihti teada alles siis, kui teda nekrutiks kutsuti. Kirikuteenrid andsid tavaliselt udmurdile sellise nime, mis nande paganliku nimega sarnaselt kõlas.
Mõnes Vala jõe äärses regioonis pandi paganlik nimi lapsele omapärase rituaali saatel. Korraldati pidu. Kui pere oli mõne teise perega väga heades suhetes, anti vastsündinu selle pere lapsele sümboolselt kaasaks. Siiski ei juhtunud just tihti, et need lapsed ka tõepoolest abiellusid. Sugulist vahekorda nende vahel peeti sobimatuks.
Lapse nimi on maagilise tähendusega. Vahel pandi seetõttu lastele arusaamatuid nimesid, kuna arvati, et nende mõju on nii suurem. Kuid nime panekul oli ka muid kriteeriume. Kui taheti, et laps oleks õnnelik, pandi talle õnnega seotud nimi. Kui taheti, et lapsel oleks tulevikus palju mesilasi, pandi talle näiteks Mušja nimeks. Kui taheti lapsele surnud esivanema õnne, pandi talle selle nimi. Võidi panna ka varem surnud lapse nimi selle mälestuseks. Nime pandi ka haiguste või surma vastu. Vahel pandi nimi ka selle järgi, mis lapse sünni hetkel looduses toimus. Kuid nimesid laenati ka näiteks tatarlastelt, baškiiridelt, tšuvaššidelt jne. Lapsele pandav nimi aga ei tohtinud olla sama, mis tema vanematel pereliikmetel.
Lapse saamise puhul korraldatakse saunas pidu. Sinna kutsutake peale ämmaemanda ka vaderid. Saunas juuakse hansat manasõnade saatel. Mõnes kohas toimub ka sünni-pudru-pidu, kuhu tulevad sünnitaja sugulased ja naabrid. Peo avab vanem mees, kes ei ole lapse isa.
Laps viidi ristimisele tavaliselt 2–3 nädalt pärast sündi. Lapse ristivanemateks püüti kutsuda neid, kellest peeti lugu ja kellega sooviti olla heades suhetes. Ka kutsutava mõjuvõim ja rahanduslik seisund omas tähtsust. Ristivanemaid valiti kaks, naine ja mees.
Sünnitanu ei teinud vähemalt nädala jooksul rasket tööd. Vaesemates peredes pidi naine aga kohe töö kallale asuma. Mida rohkem mees oma naist armastas, seda vähem pidi naine tööd tegema. Naist aitasid kuu aja jooksul pärast sünnitust ka tema suguletsi naised ja sõbrannad. Nad tõid talle head ja paremat ning vastutasuks said koduviina. Selline komme on tekkinud seetõttu, et tihtipeale polnud naisel kedagi tema eest hoolitsemas, mees oli ära jne ning ta ise ei suutnud samuti endale süüa keeta. Siis tulidki naabrinaised ja aitasid teda.
No comments:
Post a Comment