Udmurdi kirjandus

Kaimar Kaldma

Udmurdi kirjandusest

Võib öelda, et udmurdi kirjandus on olnud kõige edukam ja parem idapoolsete soome-ugri rahvaste hulgas. Ka eesti keelde on nende rahvaste kirjanduste hulgast tõlgitud kõige rohkem just udmurdi kirjandust.

Olen ise ilmunud kogumikest lugenud raamatuid „Kevadhommik“, Suvepäev“ ja Kuum öö“. Kogumik „Kevadhommik“ sisaldab represseeritud põlvkonna soome-ugri kirjanike luulet. Udmurtidest olid seal esindatud Grigori Vereštšagin(1851-1930) ja Mihhail Iljin(1976-1935). Kogumik „Suvepäev“ sisaldab valdavalt pärastsõjaaegse põlvkonna loomingut ning udmurtidest olid esindatud: Nikolai Baiterjakov, Aleksandr Belonogov,Vladimr Romanov ja Flor Vassiljev. Kogumik Kuum öö“ sisaldab kaasaegsete soome-ugri autorite loomingut, udmurte oli seal raamatus esindatud üle kümne.

Kuzebaj Gerdi luuletused

Raamatuks mida lugeda valisin untuima udmurdi luuletaja oli Kuzebaj Gerd(198-1937) kirjutiste kogumiku „Olen udmurt“. Kogumikus „Olen on lisaks paljudele Kuzebaj Gerdi luuletustele ka tema etnoloogilised artiklid ja proosa tekste. Kuigi Gerdi loomeperiood oli lühike ning kestis ainult 13-14 aastat siis jõudis ta selle ajaga siiski palju luuletusi luua. Loome periood jäi lühikeseks, sest 1932 arreteeriti Gerd süüdistatuna Soome ja Eesti kasuks spioneerimises ning taotluses need liita Venemaa soome-ugri alad Soomega. Gerd saadeti vangilaagrisse Solovetsi saartele, kus ta ka 1. novembril 1937 hukati.

Teemad millest ta kirjutas olid näiteks loodus. armastus kodumaa vastu ja udmurtide saatus.

Raamatus on kõigepealt toodud Gerdi luuletusi kogust „Kanneljas“. Nendest luuletustust jäid mulle meelde nt luuletused „Nekrutid“, mis on sellest kuidas udmurdi mehi värvati armeesse ning see sisulist rikkus nende elu ära. Samuti jäi meelde luuletus „Tulin tagasi“. Selles kirjeldab Gerd kuidas ta läks Venemaale õnne otsima, mida ta sealt ei leidnud ning kurbus armastus kodumaa vastu sundisid teda tagasi tulema.

Kogust „Õitsev maa“ võetud luuletustest meeldis mulle kõige enam raamatu nimiluuletus „Olen udmurt“, selles luuletuses avaldab poeet rõõmu ja uhkust selle üle, et ta on rahvuselt udmurt.

Kogust „Astmed“ ilmunud luuletustest jäi meelde luuletus „Aeroplaan“. Selles luuletuses kiidab luuletaja Nõukogude Liitu ja selle lennukit, kuid sellest tuleb aru saada, sest alguses oli Nõukogude võim udmurtide suhtus sõbralik ning 1920. aastatel oli udmurdi kultuuri õitseaeg.

Ajalehtedes ja ajakirjades ilmunud luuletustest jäi meelde nt luuletus „Rukkililled“. Selles luuletuses räägib Gerd kuidas Moskvas olles meenutasid eelmisel suvel korjatud rukkililled talle Udmurdimaa põldusid, mille järgi ta väga igatses.

Samuti oli kogumikus veel Gerdi lastele kirjutatud luuletusi nt „Udmurdi raamat“

Lisaks luuletuste ning proosapalade ja teadusartiklite kirjutamisele koostas Gerd ka õpikuid ning lõi nende tarbeks udmurdi keelset terminoloogiat. Kuzebaj Gerd kirjutas ka kaht doktoritööd, kus udmurdi folkloori ja etnograafiat. Nendest töödest on säilinud vaid üks osa, mille ta soome saatis. Lisaks pani ta aluse ka udmurdi Kirjanike Liidule ja oli selle esimene esimees. Samuti rajas Gerd esimese lasteaia Udmurdimaal.