Raamat on kirjutatud Tartu Ülikooli soome-ugri filoloogia üliõpilastele õppevahendiks. Raamatus on suuremas osas esindatud udmurdi kirjakeel, kuid raamatu lõpus on ka väike ülevaade udmurdi murdetekstidest. Raamatu sissejuhatuses antakse lühike ülevaade udmurdi keele hääldusest ja deklinatsioonist.
Udmurdi keel kuulub soome-ugri permi rühma ning tema lähedasim sugulane on komi keel. Udmurdi keel on palju mõjutatud türgi-tatari keeltest. Nende mõjul on näiteks sõnaalguline r asendunud afrikaadiga з” (ma ei teadnud seda varem, väga huvitav!). Udmurdi tähestikus on lisaks tavalistele vene tähestiku tähtedele viis tähemärki, millest kolm tähistavad afrikaati ja kaks vokaali. Udmurdi alfabeet koosneb 38 tähest.
Udmurdi vokaalidest on kõrged и, ы ja у, keskkõrged э, ö ja о ning madal а. Eesvokaalid on и ja э, keskvokaalid ы ja ö ning tagavokaalid y, o ja a. Konsonantfoneeme on udmurdi keeles 26, neist enamik võib esineda nii palataliseeritult kui ka palataliseerimata, erandiks on 7 konsonanti, mida kunagi ei palataliseerita: п, б, к, г, м, р ja в. Udmurdi keeles on palju afrikaate. Udmurdi keele konsonantühendite hääldamisel tuleb silmas pidada regressiivset assimilatsiooni, mis muudab klusiilieelse konsonandi helituks või vastupidi. Progressiivset assimilatsiooni, mis on omane possessiivsufiksitele, väljendab ka kirjapilt.
Sõnarõhku udmurdi keeles on tavaliselt viimasel silbil, kuid sellel reeglil on ka erandeid, näiteks verbide käskiva kõneviisi jaatavad ja eitavad vormid, lisaks veel mõned kohad.
Udmurdi keeles on 15 käänet, kusjuures nimisõnade käänded ainsuses ja mitmuses on (enamasti) samad. Mitmuses eelneb käändelõpule -oc- või -ёc-. Possessiivsufiks jääb kas käändelõpu ette või paikneb selle järel.
Udmurdi keeles on kolm kõneviisi: kindel, käskiv ja tingiv. Verbid jaotatakse infinitiivi tunnusele -ны eelneva vokaali järgi kahte rühma. Kindlas kõneviisis on kasutusel neli lihtaega: olevik, minevik, 2. minevik ja tulevik. Koos abiverbiga вал saab moodustada mineviku liitaegu.
Raamatu keelenäidete osa on väga kasulik, sest seal on palju vajalikke kinnisväljendeid, mida muidu keelt õppides selgeks saada ei pruugi. Samuti täidab see põhimõtteliselt vestmiku osa, kuna raamatus on palju suhtluseks vajalikke lauseid. See raamat võiks olla kaasas kui reisida Udmurdimaale. Loomulikult on seal ka palju sellist venepärast, mida tänapäeva udmurdi kirjakeeles vist pigem välditakse, näiteks kuude ja päevade nimetused. Väga toredad ja huvitavad minu jaoks olid murdenäited, kuna udmurdi murretest ei teadnud ma suurt midagi. Ka bibliograafia raamatu lõpus on väga kasulik.
No comments:
Post a Comment